kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub hüviste kogustest: Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks. Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest hüvistest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus
a) Joonista Pille eelarvejoon. Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele.
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
tarbimisväärtusele, alati suhteline ja muutlik. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas punktis. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (45). ordinaalne kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga võimalik järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuse alusel. Kasulikkusfunktsioon seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkusindeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüvise tarbimise kogusest. Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised
3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline samaväärsuskõver, mis iseloomustab sellist valikut. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise
oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. a) Õige b) Vale 29. Hinna tõustes piirkasulikkus väheneb. a) Õige b) Vale 30. Madalama hinnaga toodete piirkasulikkus on alati madalam. a) Õige b) Vale 31. Asendamise piirmäär iseloomustab tarbija valmisolekut (või soovi) vahetada üks kaup teise vastu nii, et tema kogukasulikkus ei muutuks. a) Õige b) Vale 32. Eelarvejoonel asuvad kõik ühesuguse maksumusega tarbimiskomplektid. a) Õige b) Vale 33. Kui MUx/Px=1,5 ja MUy/Py=3,5, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba Y tarbimist ja vähendama kauba X tarbimist. a) Õige b) Vale 34. Eelarvejoonest sissepoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. a) Õige b) Vale 35. Eelarvejoone tõus on võrdne suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 36. Kahaneva piirkasulikkuse seadus väidab, et mida rohkem me mingit kaupa või teenust
Eeldus: majapidamised käituvad ratsionaalselt, teavad oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. Järgmine eeldus: oskavad valida nende alternatiivide hulgast (kuidas on võimalik vajadust rahuldada) parima variandi. Variante on n+1, kuid majapidamine valib väikese eelarve juures ühe. Komplektide paremusjärjestus: A, B, C, D, E B ei saa parem olla kui E. Tarbimiskomplekt Hüviste- e. tarbimiskomplektiks nimetatakse konk-reetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Tarbimiskomplektid sisaldavad saadaolevaid hüvi-seid erinevas koguses (ka koguses null!). Kaks tarbimiskomplekti erinevad üksteisest vähe-malt ühe hüvise koguse ühe ühiku võrra. Kui hüviste liigid tähistada numbritega 1 ja 2 ning nende kogused vastavalt q1 ja q2 , siis tarbimis-komplekt: (q1 ; q2). Gossen iga järgmine kaup on vähem kasulikum kui eelmine. Viimase ühiku kasulikkum on 0. MU iga kauba/ objekti kasulikkus ehk piirkasulikkus. Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 )
6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Lihtsustamiseks vaadeldakse esialgu kahte hüvist (q1 ja q2). Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. 13 5) Hüvise kasulikkuse mõiste. Majapidamised peavad tarbimiskomplektidel vahet tegema mingisuguse kriteeriumi alusel – selleks on kasulikkus.
Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbmisväärtusele, see on alati suhteline ja muutlik, kuna tarbijad on erinevad. Kasulikkuse mõistet käsitlevad kaks teooriat: • Piirkasulikkuse teooria • Samasuskõverate teooria Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest kaupadest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Loogiline on arvata, et kui sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Nii on see siiski vaid normaalhüviste korral. Tegelikult võib hüvise individuaalne nõudlus reageerida sissetuleku tõusule kolmel erineval moel. Nimelt võib juhtuda, et:
· Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil)
komplektidekasulikkust pole võimalik mõõta, aga saab muuta komplekti järjekorda ja seda konkreetse MP eelistuste alusel. Piirkasulikkus (MU) täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Eelistused komplekte järjestatakse konkreetse majapidamise eelistuste alusel (ranged ja samaväärsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks. Samakasulikkuskõverad osa komplekte on erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. Tarbimisruum
Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada, iseloomustab tabel joonisel 5.3. Joonisele 5.3 on kantud Anu eelarvejoon. Joonis 5.3 Eelarvejoon Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid, mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. Üldjuhul, kaupade x ja y puhul näeb eelarvejoone võrrand välja selline: Meie näites on kaupadeks pitsa hinnaga 60 ja vein hinnaga 30. Sissetulek M=300. Seega näeb eelarvejoone võrrand välja selline: 5
annaabi.ee 
