Sealjuures eeldame, et meie tarbija on ratsionaalne ja teeb optimaalse valiku. Ratsionaalselt käituv on tarbija mikroökonoomikas seetõttu, et teeb alati parima võimaliku valiku, mis tähendab tegelikult, et ta valib võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames.
· Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb. MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha.
3 64 19 4 80 16 5 93 13 6 103 10 7 110 7 9 110 0 Tarbimisvõimalused Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti Majapidamiste tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega mis moodustavad majapidamiste tarbimiseelarve mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida M=8 - kogu raha Px= 1 Py=1 Px Qx + P y Q y =M => 1*Qx + 1* Qy = 8 Tabel iseloomustab piirkasulikkust mida tarbija saab kaupade X ja Y tarbimisest. Kauba X ja Y hind on 1. Kuidas peaks need 8 eurot kulutama et kogukasulik oleks maksimaalne? Q 1
Hüviste omavaheline asendamine. Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale (asendusefekt on neg.). Sissetulekuefekt kui hind langeb, siis suhteliselt mõõdetuna selles kaubas on mul raha rohkem. Sissetulekuefekt on pos kui tegemist on normaalhüvisega, neg kui ktegemist on inferiooridega. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses valib tarbimiskomplekti. Tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidmise tarbimiseelarve. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne.
Sealjuures eeldame, et meie tarbija on ratsionaalne ja teeb optimaalse valiku. Ratsionaalselt käituv on tarbija mikroökonoomikas seetõttu, et teeb alati parima võimaliku valiku, mis tähendab tegelikult, et ta valib võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames.
kõiki kaupu 3 ühikut 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused rahaühiku kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused rahaühiku kohta võrdsed. Küsimus 13 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba Valmis hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis
joon. o On negatiivse tõusuga ehk langevad o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida) Eelarvejoon-Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. GRAAFIK 8) Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine Samakasulikkuskõvera ning eelarvejoone puutepunkt(selle poolt kirjledatav tarbimiskomplekt-nullpunktist kaugeimal. + ÜLESANDED 3. Firmateooria 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk objekt: Ettevõte ja selle käitumine turul eesmärk: välja selgitada kuidas kujuneb välja hüvise pakkumine ühe konkreetse ettevõtte poolt. 2) Firmateooria eeldused o toodetakse ühte hüvist o toodetav kogus=realiseeritav kogus (varusid ei ole)
Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 kr, 3 kr ja 1 kr. Tarbijal on 26 krooni. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta Vali üks või enam: 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C kõiki kaupu 3 ühikut 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Tagasiside Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Küsimuse tekst Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda
Sõltub tarbimise tasest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Maksimeerimisel seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Piirkasulikkus- lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekuga, mis moodustub majapidamiste tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Asendamise piirmäär- näitab kuidas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säilitada sama kasulikkuse tase. Kasulikkuse maksimeerimine- optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdeline suhtelise hinnaga. Firmateeoria
15. Ühikelastse nõudluse korral on elastsuse väärtus null. a) Õige b) Vale 16. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 0,3 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 17. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 5 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas. a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija
Järgmine eeldus: oskavad valida nende alternatiivide hulgast (kuidas on võimalik vajadust rahuldada) parima variandi. Variante on n+1, kuid majapidamine valib väikese eelarve juures ühe. Komplektide paremusjärjestus: A, B, C, D, E B ei saa parem olla kui E. Tarbimiskomplekt Hüviste- e. tarbimiskomplektiks nimetatakse konk-reetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Tarbimiskomplektid sisaldavad saadaolevaid hüvi-seid erinevas koguses (ka koguses null!). Kaks tarbimiskomplekti erinevad üksteisest vähe-malt ühe hüvise koguse ühe ühiku võrra. Kui hüviste liigid tähistada numbritega 1 ja 2 ning nende kogused vastavalt q1 ja q2 , siis tarbimis-komplekt: (q1 ; q2). Gossen iga järgmine kaup on vähem kasulikum kui eelmine. Viimase ühiku kasulikkum on 0. MU iga kauba/ objekti kasulikkus ehk piirkasulikkus. Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 ) Gossen'i II seadus viimastel kaupadel on kasulikkuse suhe võrdne. Eelarve piirang (3.loeng 3)
seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Lihtsustamiseks vaadeldakse esialgu kahte hüvist (q1 ja q2). Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks.
suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes · PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus Nõudluse ja pakkumise elastsusest, ja nende omavahelistest kombinatsioonidest, sõltub, kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. 2. Majapidamisteooria: majapidamine kui tarbimisüksus. Tarbija eelarve ja tarbimiskomplekti kujunemine. Piir- ja kogukasulikkus. Tarbimisühikuks on mikroökonoomikas majapidamine. Majapidamist vaadeldakse ühtse subjektina, st majapidamise sisekonflikte mikroökonoomikas ei vaadelda. See lubab meil selle aine raames samastada majapidamise tarbijaga ning käsitleda majapidamise tarbimisvalikute tegemist tarbija valikutena. Kuidas majapidamine e tarbija otsustab, milliseid kaupu millises koguses osta. Üheks piiriks
Matemaatiliselt leitakse piirkasulikkus diferentseerimise teel. Piirkasulikkus on rakendatav nii tarbimise kui ka tootmise puhul. 18.Asendamise piirnorm - näitab, kui palju ja kuidas (ilmselt vähenemise suunas) peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase. Asendamise piirmäär on üks, mis tähendab seda, et optimaalse valiku korral kulutab tarbija ära oma planeeritud eelarve ning valib tarbimiskomplekti mille korral suhteline hind ja asendamise piirmäär on võrdsed. Kuivõrd mõlema kauba hind on kaks siis on turul võimalik neid kaupu vahetada võrdses suhtes ehk üks ühele. Ühe kauba hulk, millest tarbija võiks loobuda teise kauba ühe lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral. 19.Ükskõiksuskõver. Mida odavamalt saavad nad osta ühte hüvist, seda rohkem jääb neil raha teiste hüviste ostmiseks. Samaväärsuskõver
Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks
Sealjuures eeldame, et meie tarbija on ratsionaalne ja teeb optimaalse valiku. Ratsionaalselt käituv on tarbija mikroökonoomikas seetõttu, et teeb alati parima võimaliku valiku, mis tähendab tegelikult, et ta valib võimalike alternatiivide hulgast sellise, mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames.
muutu. 2.4. Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkusteooria erinevused. Kardinaalne eeldab kasulikkuse mõõdetavust, ordinaalne mitte. Kardinaalne väidab,et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini (kahanevas tempos). Ordinaalse puhul järjestatakse võimalikud komplektid konkreetse MP eelistuste alusel. 2.5. Samakasulikkuskõvera tõus näitab, millises koguses, millist hüvist eelistatakse. 2.6. Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine Otsitakse punkt eelarvejoonel, mis asub nullpunktist võimalikult kaugel asuval samakasulikkuskõveral, samakasulikkuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega (MU1/MU2=p1/p2) (MU1/p1= MU2/p2) 2.7. Sissetuleku mõju hüvise nõudlusele Hüvise individuaalne nõudlus võib sissetuleku tõusule muutuda kolmel viisil: 1. Normaalhüvis eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus sama) ja tarbijale on nüüd
annaabi.ee 
