jõu käivatele tehingutele massimeedias aruanded Mõtlematust tarbimisest üle Küsitlused Mikrolandialaste jäävad ressursid suunatakse teadlikkuse ning kaubandussektorist kõrvale, laenamis/tarbimisharjumustes Loogiline raammaatriks eelkõige kultuuri, toimunud muutuste meelelahutus ning väljaselgitamiseks rekreatsiooniteenustele Tegevused 1. Aktiivne avalik kampaania 1. Trükitud on 1. Trükikodade arved ning tehtud
Phelps on juhtis tähelepanu sellele, et mitte ainult säästmine ja kapitali kogumine, vaid ka inflatsiooni ja tööpuuduse vahel valitsev tasakaal on olulise tähtsusega hüvede jaotumisel pikema ajaperioodi jooksul. Phelps on oma uurimistöös näidanud, et ehkki täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja kiire majanduskasv on majanduspoliitika kesksed eesmärgid, peavad praegused ja tulevased põlvkonnad mõnikord tegema üldise heaolu nimel kompromisse oma tarbimisharjumustes. Phelpsi töödel on määrav tähtsust nii teaduses kui poliitikas. Näiteks on see mõjutanud keskpankade otsuseid intressimäärade kohta. Phelps on uurinud ka hoolekannet erinevatel ajahetkedel, jõudes tulemusele, et investeerides nii füüsilisse kapitali kui ka inimkapitali saab suurendada tulevate põlvede heaolu. Phelps on kaardistanud võimalikud erinevaid generatsioone lõhestavad konfliktid. Praegu on Phelpsi uurimisteemaks, kuidas saavad keskpangad seada inflatsiooni puhul
otsuste tegemisel 2. Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus 3. Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid 4. Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia 5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1
· Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse
· Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse
1. detsember Pierre Bourdieu Sotsiaalen kapital. Kuidas inimesed kujundavad sotsiaalseid võrgustikke vaba aja tegevuste kaudu. Kui palju sümboolset kapitali võrgustikus on. Sotsiaalne ruum kuidas inimesed jagunevad sotsiaalsed rühmad, klasside vahel võitlus, kes hakkab kirjutama ette eluviisi ja tarbimisharjumusi. Torsten Weber silmatorkav tarbimine. Hooplev tarbimine mingis tekstis, Joe arvab, et see pole täpne tõlge. Maitseeelistused ja eluviis väljendub tarbimisharjumustes. Elulaad (võiks olla laiem) way of life; eluviis, elustiil livestyle, tarbimisharjumus consumption style väljendab elustiili ja on elulaadi osa. Sünonüümina käsitletakse. Eluviisi määratlus mitu mõõdet: tegevused/käitumine Väärtused ja suhtumised Üksikud vs grupid Interaktsioonid grupis Sidusus Äratuntavus Valik Kas eluviis saab olla midagi individuaalne? Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse gruppi ja need grupid võivad ka põrkuda
soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul. 4) Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele. Uurimistöö on aktuaalne, kuna inimestel on tekkinud palju suuremad valikuvõimalused viimase kümne aasta jooksul. Üha rohkem pööratakse tähelepanu
Keskkonnakorralduslikud vahendid, keskkonnapoliitika Survegrupid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Säästva arengu eeldused Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise Säästlik ja jätkusuutlik majandus Sotsiaalne süsteem Innovaatiline ja keskkonasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes PUHTAM TOOTMINE - KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS puhtamate tehnoloogiate kasutamine täpsem arvepidamine, parem hooldus, lekete vähendamine jms. tootmisprotsessi kaasajastamine, täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. tootmisjäätmete vähendamise meetmed keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda.
Tootjad peavad oma tegevuse viima vastavusse keskkonnakaitsenõuetega. Loodusvarade kasutamise eest tasutakse maksudega/tasudega.Toote hind kajastab kõiki kulutusi k.a. keskkonnakulutusi. Inimmõju keskkonnale saab vähendada ka tarbija mõjutamise teel. Tarbijaid mõjutatakse säästma toodete kaudu. Toodetel rakendatakse keskkonnamärgiste süsteeme. Kui muutuvad tarbimisharjumused hakatakse ka vastavaid tooteid nõudma, seega on tähtis ka muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes. Kasulik on keskkonnaga arvestamine juba toote kavandamisel. Materjalikulu ja koguse vähendamine tootes ja tootmisprotsessis; Keskkonnasõbralikuma (ohutuma, taas- või korduvkasutatud; biolaguneva) materjali ja toorme kasutamine; tootmistehnoloogiate optimeerimine; energia kokkuhoid; jäätmete ja heitmete vähendamine. Samuti pakendi kasutuse ja koguse vähendamine; taas- ning korduvkasutatava pakendi kasutamine. Toote levitamisel (transpordil) tuleks eelistada keskkonnasõbralikumaid
Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes TINGIMUSED SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMISEKS EESTIS Eestis Brundtlandi komisjoni tegevus - Säästva Arengu seaduse ettevalmistamine Komisjoni eesmärgid koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust aastani 2010, 2030; leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel;