TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs.
alusel riigi arenguprioriteetide seadmine Säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine Säästva arengu komisjon (SAK) Juhtorganid Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja majandusminister Lisaks 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat Riiklik keskkonnastrateegia 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks
sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav. Tihti soodustab meedia avaliku arvamusega kaasa minemist ja ei julgusta eriti iseseisvat mõtlemist. Kõige mõjutatavamad on lapsed ja teismelised, kelle maailmapilt on alles välja kujunemas ja kes ei pruugi osata saadud informatsiooni tõesust küsimuse alla seada. Heaks näiteks sellest on meie ühiskonnas väga levinud kultus, mis ümbritseb kuulsusi. Meedia levitab järjekindlalt hoiakut, mille kohaselt on
ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Ressursside kaitse ja majandamine Peamiste gruppide rolli tugevdamine Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik
loodus ei ole ju meie oma vaid on osake meist. Samas on oluline ka see, et oleks tagatud võrdsus põlvkondade vahel. Nende eesmärkide täitmiseks on oluliseks faktoriks riikide üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele.(1) Kuidas jõuti säästva arengu ideeni? Säästva arengu idee sai alguse, kui mõisteti, et globaalprobleemide parandamiseks ja vähendamiseks peab midagi ette võtma. Need globaalprobleemid on: · Rahvastikuprobleemid mõningate teadlaste väitel suudaks Maa ära toita
omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms. Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus,
tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on
Eesti elanike keskkonnavaenuliku käitumise taga on kõige tõenäolisemalt tarbijate pime teadmatus. Inimesed ei teadvusta endale oma tarbimise tagajärgi ja ohte planeedile. Nii sulgutakse mugavustsooni, kus valikuid tehakse läbimõtlemata ja pimesi, vastavalt harjutud kommetele. Selleks, et astuda samm lähemale keskkonnasäästlikumale Eestile, tuleks esmalt algatada mahukas teavituskampaania, mis paneks elanikud reaalse fakti ette, mis on nende tarbimisharjumuste tagajärjed ning miks tuleb tarbida mõtestatult ja säästlikult. Seeläbi mõistavad elanikud oma vigu ning nende mõju ümbritsevale ja hakkavad otsima viise, kuidas muuta oma käitumist. Selleks, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge, tuleb kriitiliselt hinnata oma seniseid harjumusi. Keskkonnasõbralikum käitumine algab näiliselt pisiasjadest – veekraani kinnikeeramine hambapesu ajal, tulede kustutamine ruumist lahkudes, poodi oma koti kaasavõtmine. Paraku
Ma arvan, et Eestis ei ole see probleem, et me tegeleme ainult tarbijakaupade suurendamisega, nii tõsine ning tähtsamad probleemid nagu haridus jne jäävad tahaplaanile. Mulle tunub, et eesti inimene võiks rohkem mõelda sellele, kuidas edasi minna nii, et säästa maksimaalselt meie loodust. Kokkuvõttes ütleksin, et iga inimene peaks nägema, kuidas asjad omavahel ühenduses on, me peaksime nägema suurt pilti. Me peaksime nägema, kui vajalik on meie tarbimisharjumuste muutmine. Kuna maailmas esile kerkinud probleemid (liigne tootmine, õhu ja vee reostus) on tekkinud täna meile, inimestele, siis võiks igaüks meist mõelda, kui tähtis oleks luua midagi uut. Midagi, mis meile endile (maailmale) nii palju kahju ei tooks.
institutsioone. Riiklik keskkonnastrateegia Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 12. märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud eesmärgid/sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need 10 prioriteetset põhieesmärki on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks
suure ökoloogilise jalajäljega), vajaksime me kolm planeeti (Maailma Looduse Fondi hinnang aastal 2006). Keskmise USA kodaniku pealt mõõtu võttes veelgi enam. See tähendab seda, et meie heaolutaseme järele võttes on planeedi carrying capacity , kandevõime, ammu ületatud ning nn kolmanda maailma ja arengumaade väljatulek vaesusest, näljast ja kõrgest suremusest on välistatud kui ei toimu väga kiireid erakordseid teadusläbimurdeid või me ei tee järeleandmisi oma tarbimisharjumuste osas ja keeldume oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis on keeruline ning pikk protsess, ka sel põhjusel, et see muudaks tunduvalt senist lõpmatule kasvule rajatud majandussüsteemi. Tunnustatud bioloog Steve Jones väidab, et inimene on "looduses" 10 000 korda levinum liik kui ta tohiks olla ja on sellega saanud ohuks biloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemidele ja iseendale. Tuleb kas suremust suurendada või sündimust vähendada.
terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust. · Noortevaldkonna arengukava 20142020 käsitleb noorsootööd, mis toetab noore tervist ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. · Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 20172020 fookuses on ühisosana näiteks tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidutootmisest ja -valmistamisest ning märgistamisest, uuringute tegemine toidu tarbimisharjumuste ja -ostueelistuste väljaselgitamiseks, samuti koolikava toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist. Peamised parendusmeetmed: · Rahvastiku toitumisharjumuste parendamine: inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikult toitumisest ning selle soodustamine. · Alkoholi tarbimise vähendamine: alkoholitarbimise vähendamisele suunatud
Järjest suurenev nõue luksuskaupade järele tõstis nende hindu ning oli vaid aja küsimus millal see imeline süsteem kokku kukub, sest majandus, nagu looduski, viib ennast tasakaalu poole. Pole võimalik, et toodetakse järjest juurde ja juurde ning kõik võidavad. Et tasakaal püsima jääks, peab keegi ka kaotama, ning praegust majanduslikku olukorda jälgides on näha, et kui enne kõik võitsid, siis nüüd kõik kaotavad. Sinna, kus me praegu oleme, on meid viinud ületarbimine. Tarbimisharjumuste muutmine tooks kaasa mitmeid positiivseid tagajärgi. Näiteks peaaegu igaüks meist ostab poes käies kilekoti ning kahjuks paljud nendest kilekottidest lõpetavad teepervedel või metsa all. Tarbimise kontrollimine ja mõttetute asjade ostmata jätmine vähendaks seda probleemi ja loodust reostataks palju vähem. Kahjuks on aina kasvavas tarbimises süüdi ka meedia. Internet, raadio, televisioon, ajakirjandus ja suured plakatid bussipeatustel sunnivad meid ostma erinevaid tarbekaupu,
Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis
keskkonnateadlikkust suurendada; mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest.
Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid Neeme Raud (Postimees, 08.09.2004) Kaupluse ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks. Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung ühed poed, ühed filmid, üks söök, üks muusika ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett WalMart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis ostude tegemine kahtlemata lihtsam kõik vajaliku saab ühe katuse alt kätte ning sageli erakordselt
2.2 Jätkusuutlik lähenemisviis Seisneb ennetavate põhjavee säästmismeetmete kasutuselevõtus, selleks, et looduslikud veevarud ei ammenduks ning et ressurss oleks kättesaadav ka tulevikus, mil nõudlus puhtale joogiveele on veelgi suurem. Lähenemisviisi põhieesmärgiks on joogikõlbliku vee kasutamise vähendamine ehk: 1) olemasolevate veevarustussüsteemide optimeerimises (lekete vähendamine); 2) vett säästvate seadmete paigaldamises; 3) elanikkonna tarbimisharjumuste muutmises; ja 4) vee taaskasutamises (reuse) (Zadeh, et al. 2013). Jätkusuutlik veevarustussüsteem on üles ehitatud analoogsel struktuuril tavapärasele ammutamisviisile, omades viite põhilüli: nõudlus, ressursiallikas, vee väljavõtt, töötlemine ja laialijaotamine (joonis 4). Lisaks on aga jätkusuutlikku süsteemi rakendatud tarbimist vähendavad meetmeid, nagu näiteks madal-loputusega tualettpottide kasutamine, erinevate
tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Agenda 21 toob välja võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Dokumendile allakirjutanud riigid on kohustatud vastavaid põhimõtteid säästva arengu huvides ellu viima. Agenda 21 käsitleb väga laia teemaderingi alates "Põhja- Lõuna" (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi
· biotehnoloogia, pinnase kaitse ning ranniku- ja mägipiirkonnad · V keskkonnaprogramm "Säästvuse suunas"- eesmärgiks oli sellise arengutee saavutamine, mis ei toimuks keskkonnakvaliteedi halvenemise arvelt ja tagaks majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste kaalutluste tasakaalustamise Kolm peamist tegevusvaldkonda · arendada taaskasutamise süsteeme loodusvarade raiskamise vältimiseks · energia tootmise ja kasutamise ratsionaalsemaks muutmine · tarbimisharjumuste muutmine V keskkonnaprogramm Kuus esmatähtsat valdkonda · (eriti vee, pinnase ja looduslike alade) säästlik kasutamine · jäätmetega seotud keskkonnaohtude kompleksne vältimine ja kontroll · taastumatute energeetiliste ressursside kompleksne vältimine ja kontroll · transpordi keskkonnamõju vähendamine · linnakeskkonna kvaliteedi parandamine · tööstusliku saastuse kontroll ja tuumaohutus eesmärgiga tagada elanikonna tervis ja ohutus
äriklassi tuba ja teenused, stilist ärikohtumiste eel, lõõgastav õhtune massaaz, võimalus tellida tunniks isiklik assistent jms) Töötada välja paketid sõbrannadele (tervitusjoogid puuviljadega, tervislik õhtusöök, stilist-kosmeetik õhtuks, spa- ja tervisekeskuseteenused, takso ja pääsmed peole-kontserdile, võimalus tellida erafotograaf või peole saatja) Ladies hotel – Naiste hotell tootearendusfaas Vajalikud täpsemad turu- ja tarbimisharjumuste uuringud Kõrged investeeringud, mis tasuvad ära pika perioodi jooksul Hotellidisain peab olema naiselik ja hubane, samas funktsionaalne ja mitte kitshilik Sõltuvus teenusepakkujate kvaliteedist Vajadus defineerida selgelt nõuded ja ootused lepingutes ja teostada pidevat järelvalvet Kehtestada teenuste kvaliteedistandardid Personali väljaõpe Ladies hotel – Naiste hotell juurutusfaas Vähene konkurents, kuid ka vähene tuntus- vajalik
tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda,
tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes – töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem
Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel IX. Lahendused enegriaprobleemidele Olemasolevate varude efektiivsem kasutamine energiakulu vähendamine Uute alternatiivenergiate rakendamine Säästva arengu pooldamine riigi ja kodaniku tasemel Keskkonnateadlikkuse tõstmine X. Mida igaüks meist saab teha? Kõik muutused saavad alguse iseendast. Ostmis- ja tarbimisharjumuste muutmine - kasutu tarbimise vältimine. hoonete soojustamine, kasutada ära pliidi kuumust ja teha kõik söögid järjest jne. 3 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Investeerida energiasäästlikkusse, alustades kasvõi säästupirnide soetamisest, vanni asemel duss
rahuldamiseks. Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste
mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. [3] Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste
saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning keskkonna- ja arengu küsimuste lülitamist otsustamisprotsessi. Ressursside kaitse ja majandamine - käsitleb atmosfäärikaitset, maakasutuse korraldamist, metsade säilitamise vajadust, haavatavate ökosüsteemide majandamist, säästliku põllumajanduse toetamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset,
reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiakud on emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes tegutsemise tehnikad. Hoiakud on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks . Väärtushinnangud Väärtus on millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Inimkäitumises väljendub väärtus väärtushoiakutena. Tarbimisharjumused, tarbimisharjumuste muutumine. Tarbimise vähendamise, toodete kordus ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia. Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on inimeselt nõutud ja eeldatud erinevaid võimeid. Tänapäevasele arenenud ühiskonnale on iseloomulik rääkimine sotsiaalsest kapitalist (erinevad sotsiaalsed oskused): võime ja oskus suhelda Suhete korraldaamine
Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning
Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde - käsitletakse rahvusvahelise koostöö arendamise vajadust, võitlust vaesusega, tarbimisharjumuste muutmist, rahvastiku dünaamikat, tervisekaitse parandamist, säästvate majapidamiste toetamist ning
karstialad (Uhaku karstiala), pangad (Panka pank), järved (Koorküla Valgkärv, Kaali), allikad, astangud (Treppoja) jne. 20. Säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. 21. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. Need ei ole reguleeritud seadustega, vaid tuginevad elanikkonna teadulikkusele ning eetika- ja moraalinormidele. Näiteks kõikjal looduses ja kultuurimaastikel, sõltumata omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, rattaga, paadiga, ratsa, seejuures loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata
4. esitada ettepanekuid säästva arengu alaste õigusaktide väljatöötamiseks. Riiklik keskkonnastrateegia Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 12. märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need eesmärgid on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine; 2. keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; 3. energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 4. õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine; 5. jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine; 6. jääkreostuse likvideerimine; 7. põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse; 8. pinnaveekogude ja rannikumere kaitse; 9. maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; 10
Jätkusuutlik majandus väljendub ideedes ja tegevustes, mis ei kurna meie planeedi ressursse ning mis peab lugu ühiskondade kultuurikogemustest. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. 2 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS Peamised probleemid, mis takistavad jätkusuutlikku arengut maailmas tulenevad rahvastiku kiirest kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. Tänavu sügisel sündis Maa 7 miljardis asukas. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks teadlaste hinnangul aastaks 2150 inimeste arv maailmas 11,6 miljardini.
Ületarbimis ja –tootmis tendentsilt tuleks naasta mõistlikule, vastavalt vajadustele, tootmis- tarbimis – korduvkasutus utiliseerimispraktikale. Agenda – 1)See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse. 2)Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena. 3)Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. 4)Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. 5)Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Printsiibid – 1)Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena. 2)Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma
- Võib olla esitatud lausena või küsimusena - Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt uuritavana (ei sobi kas küsimused) Võimalikke uurimusprobleeme - Vee karedsu kuidas vee karedus sõltub proovi võtmise kohast..? - Kaubandusfolkloor kuidas mõj firmamärgid tarbimisharjumuste kuj? - Õptejatae päeva tähistamine, puudub ülevaade õpetajate päeva tähistamise traditsioon · Töö tegemist soovitav alustada teema kohta leiduva kirjanduse lugemisest Publitseeritud materjalid (raamat, ajakiri) Elektroonilised väljaanded (internet) Uurimisülesande täpsustamine uurimusprobleem · Miks ma seda tööd teen? · Miks vajalik?
Alkohol vähendab oluliselt vastutusvõimet. Alkoholi puhul võivad olla juba 3 promillised kogused tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud isegi väiksemad kogused. Maailmas on aastas miljoneid alkoholi põhjustatud surmajuhtumeid. Suur osa surmajuhtumitest on põhjustatud südame- ja maksakahjustustest ja õnnetusjuhtumitest. Küllalt tihti on surma põhjuseks ka alkoholimürgitus. (https://www.ut.ee/tervis/ opetajatele/uimastimoju/ alkohol.html) Alkoholi tarbimisharjumuste muutumine 2012. aasta jooksul 6. Alkoholi Eesti noorte seas Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 aastat ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine.
elukorralduses, ostu- ja toitumisharjumustes, on kohanenud vastavalt majanduse olukorrale. Muudatused pole olnud kardinaalsed, vaid pigem üksikud hädavajalikud, et keerulises olukorras hakkama saada. Oma ostud mõeldakse veidi rohkem läbi, kuid endiselt ei ole populaarne eelarve pidamine. Ostmine tekitab inimestes stressi, sest tarbija tahab leida talle sobivat toodet/teenust temale sobiva hinnaga ja võimalikult vähese jõupingutusega. Sama lugu on ka mõtisklemisega oma ostuotsuste ja tarbimisharjumuste üle. Kohati on endalgi küsimustele raske vastata, sest me lihtsalt tarbime ja sageli ei vaevu mõtlema, miks ma ostan, kas mul on seda vaja, kas see on ikka oma hinda väärt jne. Antud küsimustik pani kasvõi hetkeks inimesed oma tulude-kulude, ostuotsuste langetamise ja tarbimisharjumuste üle mõtlema. VIIDATUD KIRJANDUS http://www.connect.ee/uuring/226937237/ 06.01.2011 http://www.agri.ee/?id=28549 07.01.2011 http://www.agri
Täpsem põhjendus hüpoteeside ja nendes mainitud tegurite valikule on esitatud järgmises peatükis. 1. UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED 1.1 Muutujate valik ja mudel Inimeste tarbimiskulutusi on uuritud juba väga pikka aega ning nende analüüsimisest saab teha olulisi järeldusi leibkondade eluolu hindamiseks. Leibkondade tarbimiskulutusi analüüsides saab omavahel võrrelda inimeste tarbimisharjumuste erinevusi riikides, linnades ja ka maa- ning linnapiirkondades. Samuti saab vaadata, kuidas erinevad kulutused madalama ja kõrgema sissetulekuga leibkondades. Tarbimiskulutused sõltuvad paljudest erinevatest teguritest, nii inimese elukohast, seal tegutsevatest ettevõtetest, hinnatasemest ja paljust muust. Antud töös püüavad autorid välja selgitada, millised tegurid mõjutavad inimeste kulutusi riietele ja jalanõudele erinevates Euroopa Liidu riikides aastatel 2007 ja 2010
9 8 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Maa. 9 http://www.envir.ee/625, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Valdkonnad, Jäätmed ja jäätmekäitlus. VI. Säästev Eesti 21 Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest.
Allan Kokkota Eesti Roheline Liikumine Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma
halb kättesaadavus ja elanike suhteliselt madal ostujõud võrreldes EL keskmisega. Tuginedes Eesti Kalaliidu andmetele on kodumaise kalatoodete tarbimine suurenenud ning näitab tõusutrendi. Kalatoodete tarbimise struktuur on viimastel aastatel muutunud vähenenud on kalakonservide ning kasvanud külmutatud kala, paneeritud kalatoodete ja kalapreservide osakaal. Selle põhjusteks on rikkalikum kalatoodete valik, elanike sissetulekute kasv ning tarbimisharjumuste muutumine. Oluliselt on suurenenud jahutatud lõheliste ja forelliliste tarbimine. Tõusutrende näitab ka kodumaiste mageveekalade tarbimine (jahutatud koha-, ahvena-, haugi fileede ja terve kala tarbimine). Vähenenud on pelaagiliste kalade (räim, kilu, heeringas, skumbria) tarbimine. Seoses EL-iga liitumise ning osade endiste turgude kaotamisega ei leia kõik kalatöötlemise ettevõtete tootmisvõimsused enam kasutamis- ja turustusvõimalusi. Eesti
· Mulla ja vee hapestumine · Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht · Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine · Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades Suurimad tarbijad: · Transport · Tööstus · Kodumajapidamine · Teenindamine · Põllumajandus Lahendus: · Alternatiivsete energiaallikate kasutamine · Majade soojusisolatsiooni parandamine · Ökoloogiline ehitus · Tarbimisharjumuste muutmine · Hea planeerimine, vältida suure energiatarbega ehitisi · Energiatõhususe suurendamine Uued energiaallikad: · Bioütteenergia biomassi põletamisel tekkiv energia (puit, sõnnik, pilliroog, jäätmed) · Päikeseenergia päikese kiirgusenergia kogutakse laial pinnal · Tuuleenergia tuule liikumisenergia muudetakse elektriks · Geotermiline energia peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi
aasta tasemega). Jätkusuutlik areng Jätkusuutlik areng on olnud pikka aega üks ELi poliitika üldisi eesmärke. ELi juhid käivitasid ELi esimese säästva arengu strateegia 2001. aastal ning ajakohastasid seda 2006. aastal, et kõrvaldada selle puudujäägid ning võtta arvesse uusi väljakutseid. Läbivaadatud kava, mis on tihedalt seotud kliimuutuste ja energeetikaalase poliitikaga, rõhutab hariduse, teadusuuringute ja riikliku rahastamise tähtsust jätkusuutliku tootmise ja tarbimisharjumuste saavutamisel. 14 Euroopa Liidu kaart 15 Kokkuvõte Oma töö käigus sain teada miks on Euroopa Liit vajalik ja mis on selle ülesanded. Ma usun, et Euroopa Liit on väga vajalik asi, sest iga väike riik ei suudaks lihtsalt enda eest seista, kui selleks on vajadust. Ma usun, et Euroopa Liit peab säilima ja pidevalt edasi arenema, et riigid
visuaal. Ühelt poolt tundub kvaliteetne, kuid teiselt poolt kaob teiste konkurentide vahele ära. Toode on liialt vähe reklaamitud, see eest konkurendid teevad meile televisiooni vahendusel ajurünnakut iga päev. Parandatud turunduskommunikatsiooni visioon 1. Sihtgrupi laiendamine (suunata ka noortele emadele ja pensionäridele, kaasa arvatud allergikud), Eelnevalt vajadusel teha rahulolu uuring, uurida eelistatud toodete ja tarbimisharjumuste kohta. 12 2. Arvamusliidrite kaasamine turundusprotsessi: kindlasti keegi, kes sarnaneks sihtgrupiga ja oleks usaldusväärne- soovitavalt keskkonda ja säästva eluviisi pooldaja. 3. Vältimaks rahalise riski barjääri anda inimestele võimalus toote testkasutuseks. Näiteks teise Mayeri toote ostmisel, ühekordne testpakk. Annab tarbijale võimaluse tutvuda tootega ja teada saada kas toode vastab tema eelistustele. 4
Hinnastabiilsusena määratletakse euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasvu alla 2%. Lisaks täpsustati, et hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Nõukogu eesmärk on hoida inflatsioonimäära keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal." TÖÖTURG 1) Töötuse tagajärjed indiviidi ja riigi tasandil Töötuse tagajärgedeks indiviidi tasandil on teenimata sissetulek, elukvaliteedi langus, tarbimisharjumuste muutused, psühholoogilised mõjud, stress. Töötuse tagajärjeks riigi tasandil on tootmata jäänud toodang, teenimata sissetulek, saamata maksutulu, nappide ressursside raiskamine. Ideaaliks oleks rakendada tööle kõik tööotsijad neile kõige sobivamal ametil sellisel viisil kujuneb majanduse kogutoodang kõige suuremaks. 3) Tööturu olulisus majandusteoorias (1) tööturul toimuv mõjutab otseselt majanduses valitsevat hinnataset (ja vastupidi)
Oluliseks peetakse siin avalikkuse kaasamist, omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms. Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt
tehtavaid kulutusi. Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera! Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Norra) tunduvalt suurem? põlevkivitööstus Globaalsed keskkonnaprobleemid: miks laguneb osoonikiht, Jõudes ca 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC-ühendi molekumi, vabaneb kloori aatom: CCl-F7 + 1w -> Cl + CCl2F7 Klooriaatomid reageerivad osoonika, sünnib kloori monoksiid ning hapnik. Vabanenud
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Agenda 21 ·See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse. ·Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena. ·Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. ·Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Looduskaitse peamiseks eesmärgiks on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine. Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama
Lia Virkus "Eesti köök" (AS Ajakirjade Kirjastus, 2003) Tarbijauuringute tulemused Eestlaste toitumisharjumustest ja toidukaupade ostueelistustest annavad põhjalikuma ülevaate Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt teostatud ja Eesti Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud iga-aastased tarbijauuringud. Uuringud baseeruvad küsitlustel, mis on viidud läbi Eesti elanike hulgas ja teevad kokkuvõtte küsitletute tarbimisharjumuste muutumisest aja jooksul. http://www.eestitoit.ee/pages.php/0101 Eesti toit hea maitse (Lk. 17-18.) Igas riigis on olemas vaid sellele omane toitumiskultuur, samuti oma rahvuslikud toidud ja toiduained. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ja propageerimist nii kodu- kui välismaal. Kodumaisel turul on tähtsad traditsioonid, tarbijate väljakujunenud maitse-eelistused ja patriotism. Projekt "Eesti Toit"
Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks. Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulep, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine. Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. Jääkreostuse likvideerimine. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika
annaabi.ee 
