osadeks) ja verileivad (vormis küpsetatud). 2.8. Konservid lihast ja rupsist Liigid. Olenevalt kasutatud toorainest liigitatakse naturaalseteks lihakonservideks (valmistatakse koduloomade, lindude ja ulukilihast, võivad olla hautatud, keedetud või praetud lihast), rupsikonservideks (ajudest, neerudest, maksast, keelest), vorstikonservideks (konserveeritud vorstimass) ja pasteetideks (lihapasteedid, maksapasteedid). Kvaliteet. Konservide taara peab olema puhas, mitte roostes, muljumisteta, õhukindlalt suletud (tehakse kindlaks purgi kuuma vette asetamisel, kui taara ei ole õhukindel, ilmuvad veepinnale mullid). Konservid ei tohi olla ülespaisunud põhjade ja kaantega (bombaazis). Metalltaaras konservide kaanele kantakse tingmärkidega spetsiaalne märgistus parim enne (kuupäev, kuu ja aasta kaks viimast numbrit), sortimendi number, partii tähis ja nr. (või ilma tähiseta L) ning ettevõtte nr.
joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid Toidupüramiid selgitab õiges toiduvalikus erinevate toiduainerühmade osakaalu. Mida allpool püramiidis asub toiduainete rühm, seda rohkem peab neid sööma. Iga toiduainerühm varustab organismi erinevate toitainetega. Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24