vajadust. Toodete hulka kuuluvad esemed, teenused, ideed jne. (Turunduskonspekt lk3-4) Toodete liigid: Turu tõmbel arendatud tooted Tehnoloogia survel arendatud tooted Platvormtooted Protsessintensiivsed tooted Tarbijakesksed tooted Kõrge tehnilise ja tururiskiga tooted Kiirvalmistatavad tooted Komplekssed tooted Toodete liike võib omakorda jagada: 1. Kasutuse järgi lühitarbekaupadeks, kestvuskaupadeks ja teenusteks. 2. Tarbijaturu järgi Esmatarbekaubad Valikkaubad Spetsiaalkaubad Võõrkaubad 3. Ärituru järgi : Toormaterjal Toodetud materjal Seadmed, masinad Kaasnevad seadmed. Väikevahendid Näiteks: Liigitame puidust kirjutuslaud. See on tarbijakeskne toode, tarbijaturu järgi valikkaup, kasutuse järgi on kestvuskaup. 8 Toode 4. TOOTE ELUTSÜKKEL Toote elutsükli on oluline mõiste turunduses
Kliendisõbralik vastuvõtt Büroo vaid Tartus Positiivne töökeskkond Madalad püsikulud Välised võimalused Välised ohud Uute reisikorraldajate tekkimine- Uute reisibüroode tekkimine soodamad paketid Uue tarbijagrupi tekkimine Tarbijate eelistuste muutumine Konkurentide kadumine turult Uute konkurentide turule tulek Tarbijaturu peatumine Kulude suurenemine elekrti/vee vms hinnatõus Tugevused Pädev personal, kindel püsiklientuur, kogenud juhtkond-kogemused, kliendisõbralik vastuvõtt, positiivne töökeskond, madalad püsikulud. Kogu personal on ametis praktiliselt ettevõtte algusaegadest peale, seega tunnevad nad väga hästi turgu ning on kujunenud kindlad kliendid. Töökeskkond oli väga sõbralik ja
Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused Materjalidega varustamise strateegiad Ostuprotsess äriturul Ostulepingute tüübid Strateegiline planeerimine Turundusplaan äriturul Ärituru segmentimine Toote arendamine äriturul Hinnakujundamise strateegiad äriturul Toetusviisid äriturul Ärituru eripärad 1.Tootearendus Tiheosakondade vaheline koostöö Turundusosakonna ja tippjuhtide koostöö
kusjuures vahetusprotsessi mõlemaks osapooleks on ettevõte või organisatsioon. Kõige lihtsamini öeldes on äriturundus muugiedendusvahendite kogum, millega puutakse muua mingeid kaupu ja teenuseid otse äriettevõttele, ilma lõplikku tarbijat teadmata või tundmata. Ärituru tunnused- Geograafiline konsentreeritus, Väike ostjate arv, Pikk ostu-muugi protsess, Grupitasandil otsustamine, proffesionaalne kaubatundmine, Turundus tugineb isiklikul muugil Tarbijaturu tunnused- Geograafiline hajutatus, Suur ostjate arv, Otsustamine individualistlik, Luhike ostumuugi protsess, Kauba mittetundmine, Turundus läbi reklaami Jaeturuga võrreldes vajatakse äriturul kauba täpsemat tehnilist määratlemist ning olulist muugieelset ja järgset teenindamist. Turundustegevuse põhiulesanded on samad, kuid lisaks on äriturgudel: Jaotuskanalid luhemad ja konkurentsitihedamad Ostjaid on raskem mõjutada Muumine on pikaajaline protsess Ostuotsustajaid on palju
ee/ Fokuseeritud turundus – turul valitakse välja kindel kliendigrupp (turusegment) ja keskendutakse selle grupi vajaduste rahuldamiseks. Turu segment on sarnaste vajadustega ostjaskond, kes reageerib üheselt teatud turundusmeetmele: tootele, hinnale, ostukohale või reklaamisõnumile. Kuidas turgu segmenteerida Tarbijaturul on ostjateks inimesed, kes ostavad tooteid ja teenuseid enda tarbeks (vahel nimetatakse selliseid ostjaid ka lõpptarbijateks või eraklientideks). Tarbijaturu segmenteerimisel on enam levinud näitajad: geograafilised (regioon, linna suurus jne) demograafilised (ostjate vanus, sugu, perekonnaseis jne) sotsiaal-majanduslikud (haridus, amet, sissetulek jne) isiksuse ja hoiakute tunnused (elustiil, ostumotiivid jne) Kuidas turgu segmenteerida Äriturul on ostjateks äriettevõtted, kes ostavad tooteid ja teenuseid selleks, et ise midagi toota ja omakorda uut kaupa turule pakkuda. Ärituru segmendid võib jagada kolme
Positsioneerimine http://www.youtube.com/watch?v=R3V8WLSLs9E&feature=player_embedded Positsioneerimise osad-klientide segmenteerimine Klientide segmenteerimine on üks sihtturunduse tähtsamaid instrumente, samuti positsioneerimise eeldus. Paikapidav turundusvanasõna ütleb ,, Pakkudes kõigile kõike, oled automaatselt igaühe teine valik". Positsioneerimise seisukohalt tähendab see, et oma brändi positsiooni tuleb määratleda konkreetses tarbijaturu segmendis. Positsioneerimise osad- klientide segmenteerimine Turu segmentimine tähendab turu jaotamist erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse). Segmentimise kriteeriumid on: Mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad
mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. 59. Segmentimine on tarbijate või turu rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Segmenteerimise eesmärk on sellise jaotuse leidmine, kus iga sihtgrupp mingis teatud segmendis reageerib sarnaselt turustusmeetmele. Turu segmentimise juures eristatakse tarbijaturu segmentimist ärituru segmentimisest. Tarbijaturu segmentimise alused: ● Geograafilised alused - riik, regioon, linn või maa, linna suurus, kliima ● Demograafilised alused - sissetulek, vanus, sugu, pereelutsükkel (n.perek.väikeste lastega), haridus, tegevusvaldkond (ametnik, teenindaja), religioon, etniline päritolu 7
kohandamisel sihtturule · erinev toode ja erinev sõnum -- muudetakse nii reklaami kui ka toodet ennast (nt. Kellog kasutab 1990. lõpust Indias maisihelveste asemel riishelbeid - Basmati Flakes) ; · toote innovatsioon, mille puhul luuakse täiesti uus toode. Nt. kui potentsiaalne tarbija ei saa lubada toodet, siis tehakse see lihtsamaks ja odavamaks ( TATA Indias odav ja lihtne auto) Valik oleneb kokkuvõttes: a) Toote funktsioonist sihtturul b) Tarbijaturu olukorrast (eelistused, ostuvõime, kultuur jne.) a) antud ettevõtte positsioonist konkurentsivõitluses Riskid välisturul · Nõrk partner Äririsk · Probleemid maksetega · Turule sisenemise ajastus · Konkurentsi tugevus
Iive on negatiivne, 18- 24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb) Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe ( nt. Kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide kauplus). 10. Lõpptarbija- tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või peretarbeks, moodustavad tarbijaturu. 11. Äritarbija tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. 12. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seotud tegevustesse. Osalus on aja ja pingutuse hulk, mida ostja investeerib toote otsingusse, hindamisse ja otsusesse, millist toodet osta. 13. Võrdlusrühm grupi liidrid ehk otsustusliidrid, kes määravad ostetava brändi või toote: neid ei püüta mõjutada või nad ei ole sattunud mõjutuste alla. 14
hinna-, turustus- ja toetuspoliitika), mis sobib kõige paremini segmenti kuuluvate inimeste vajadustega. Turu segmentimise tulemus: · turunduskontseptsiooni täielik rakendamine · kulude (ressursside) kokkuhoid · konkurentsieelise loomine. 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid Firmad võivad segmentida oma turgu erinevaid viise ja meetodeid kasutades, kuid esmane turujaotus on tarbijate ja organisatsioonide vahel. Tarbijaturu segmentimine toimub järgmiste kriteeriumite abil: · geograafilised · demograafilised · psühhograafilised · käitumuslikud. Geograafiline segmentimine Turu jagamise aluseks on elanikkonna geograafiline asukoht. On olemas mitmeid geograafilise segmenteerimise võimalusi: 1. Regionaalne jaotus, mis on tähtis tänu sellele, et ühe regiooni inimesed kalduvad jagama samu vaateid, suhtumisi ja elustiili.
Segamajandus: ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni ressursside ja hüviste (toodete/teenuste) jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid 10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess Tarbimine: *on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks *Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks maksimaalselt kasulikul viisil Tarbijaturu moodustavad: *Isikud ja pered *Ettevõtted *Avalik sektor Tarbijaostukäitumise protsess: 1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid. 5)Tarbija ostuotsustus. 11. Ettevõtluse olemus Kes on ettevõtja? *Kasu saamine *Teeb investeeringuid *Võtab riski *Osaleb ettevõtte tegevuses juhib 12. Ettevõtja iseloomustamine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise
Tarbijaturul on ostjateks inimesed, kes ostavad tooteid ja teenuseid enda tarbeks (vahel nimetatakse selliseid ostjaid ka lõpptarbijateks või eraklientideks). Äriturul on ostjateks äriettevõtted, kes ostavad tooteid ja teenuseid selleks, et ise midagi toota ja omakorda uut kaupa turule pakkuda. Lõpptarbijaid võib rühmitada mitme tunnuse alusel. Valiku aluseks on ettevõtte huvi leida endale sobilik sihtrühm, kellele soovitakse oma toodet või teenust pakkuda. Tarbijaturu segmenteerimisel on enam levinud näitajad: - geograafilised (regioon, linna suurus jne) - demograafilised (ostjate vanus, sugu, perekonnaseis jne) - sotsiaal-majanduslikud (haridus, amet, sissetulek jne) - isiksuse ja hoiakute tunnused (elustiil, ostumotiivid jne) Ärituru segmendid võib jagada kolme põhirühma: - organisatsiooni tunnused (tegevusvaldkond, ettevõtte suurus, geograafiline asukoht või tehnoloogiline baas)
Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte; • lõpptarbija on tarbijaturu klient või ärituru klient; • tarbijate geograafiline jaotus; • konkurentide kanalite vaatlus; • saab kasutada neid, kes seal piirkonnas tegutsevad; • turu suurus. Tootefaktor turustuskanalis • toote elutsükkel • toote komplekssus ehk keerulisus • toote väärtus • otsesidemed kauplustega või agent • toote suurus ja kaal Tootjafaktor turustuskanalis • juhtimisalased eesmärgid • ressursid, • soov kontrollida ise
ehitada. · nendest konkurentsieelistest tuleb välja valida üks või kaks, millele hakatakse positsiooni üles ehitama, · informeerida oma tarbijaid eelistest Toote positsioneerimine- toote asendi loomine tarbija teadvuses võistlevate analoogide suhtes. Postitsioneerimise vajalikkus: Info üleküllus, tarbija positsioneerib ka ilma turundaja abita, kuid turundaja ei soovi jätta seda juhuse hooleks. Tarbijaturu segmenteerimise alused: kliendi omadused- geograafilised(regioon, linna suurus), demograafilised (vanus, sugu), sotsiaal-majanduslikud(haridus, amet, sissetulek), isiksuse ja hoiakute tunnused(iseloomuomadused, motiivid, elustiil). Ostusituatsiooni tunnused- ostukäitumine(ostu sagedus, ostja staatus), oodatavad kasud(toote omadused, vajadused), teadlikkus ja kavatsused(valmisolek ostuks), ostutingimused(ostu ja kaupluse liik)
aastad 56 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maailmamajandus kasvas alates 2001 aastast pidevalt. Eriti edukas oli periood Hiinale. Segadus Iraagis ja naftahindade rekordid põhjustasid hinna tõusu. EL laienemine 2004 a. 1. maist lõi Euroopasse suure 450 milj. tarbijaturu. Euroliidus oli 2007 a. majanduskasv ca 3 %. Euro kasutuselevõtt sularahana oli hinnatõusu üks põhjusi. Euro tugevnemine $ suhtes põhjustas p j ekspordi p vähendamist. 2008 aastast majanduskriis. j USA majanduskasv kiirenes 2007 aastal ca 4%-ni, majanduskasvu peamisteks toetajateks olid eratarbimis- ning valitsussektori kulutused ja seadmete ja tarkvara ost
hinna-, turustus- ja toetuspoliitika), mis sobib kõige paremini segmenti kuuluvate inimeste vajadustega. Turu segmentimise tulemus: turunduskontseptsiooni täielik rakendamine; kulude (ressursside) kokkuhoid; konkurentsieelise loomine. 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid Firmad võivad segmentida oma turgu erinevaid viise ja meetodeid kasutades, kuid esmane turujaotus on tarbijate ja organisatsioonide vahel. Tarbijaturu segmentimine toimub järgmiste kriteeriumite abil: geograafilised demograafilised psühhograafilised käitumuslikud. Geograafiline segmentimine Turu jagamise aluseks on elanikkonna geograafiline asukoht. On olemas mitmeid geograafilise segmenteerimise võimalusi: 1. Regionaalne jaotus, mis on tähtis tänu sellele, et ühe regiooni inimesed kalduvad jagama samu vaateid, suhtumisi ja elustiili
Brändilojaalsuse Suur Väike tõenäosus Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tarbijaturg oluliselt muutunud (vt Joonis 3). Järsemad muutused toimusid eelkõige möödunud sajandi viimasel kümnendil ja olid seotud eelkõige arengutega jaekaubanduses. Kuid loomulikult oli ka palju teisi sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis kõik tarbijakäitumist mõjutasid (Voog 2011). Joonis 3. Eesti tarbijaturu arenguperioodid (Voog 2011). Üldiselt arvatakse, et paljude toote- ja teenuserühmade puhul huvitavad elektroonilised kanalid inimesi rohkem kui füüsilised kauplused. Müük traditsiooniliste kanalite kaudu kasvab aastas vaid mõne protsendi võrra, elektrooniliste kanalite puhul kasvab müük rohkem kui kümme protsenti aastas (Kotler 2002: 212). Kaubandusettevõttel tuleb arvestada, et tarbija käitumist mõjutavad nüüdisajal terve hulk tegureid:
3) Tellimuste kogujad - peavad hästi teadma tooteid ja oskama selgitada kliendi probleeme. a. Välimüügipersonal - põhiülesandeks on klientide juures toodete müümine. Välimüügipersonal peab oskama uusi kliente hankida ja neid hinnata, tutvustada ja demonstreerida tooteid, vastata küsimustele ja vastuväidetele, sõlmida tehinguid ning luua ja süvendada suhteid. Kõige kõrgem prof. aste. i. Tarbijaturu müügiesindaja - kes käivad “ukselt uksele” ja müüvad elanikkonnale peamiselt valiktooteid või teenuseid. ii. Ärituru müügiesindaja - kelle ülesandeks on arendada ostu-müügitehinguid kolmel turul: tootmisettevõtted, vahendajad ja mittetulunduslikud organisatsioonid. iii. Uute ärisuhete looja - funktsiooniks on laiendada ettevõtte turutuntust ja hankida uusi ärikontakte.
Tehnoloogiline viga (15%) 7. Tööstustarbija ja äritarbijaturg Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nendega müüdavad-ostetavad kogused. Turuosa – ettevõtte toote osatähtsus vastava tooteturu üldises läbimüügis. Turutüübid: B2B turg - Äriturg business to business B2C turg - tarbijaturg business to consumer C2B turg - consumer to business C2C turg - consumer to consumer Tarbijaturu tunnused (B2C) Ärituru tunnused (B2B) Ostjaid on palju Ostjaid on vähe Ostukogused on väikesed Ostukogused on suured Ostjad on geograafiliselt hajutatud Ostjad on geograafiliselt kontsentreeritud Ostja ja müüja vahel ei kujune Ostja ja müüja vahel kujunevad harilikult pikaajalisi suhteid harilikult pikaajalised suhted
Siia kuuluvad kulukad ostud valdkonnas, kus ettevõttel puudub eelnev kogemus. 344. · Otsene taasost - lihtsaim juhtum, sageli toimub lihtsalt laovarude uuendamine ilma alternatiivseid tooteid ja teisi hankijaid läbi kaalumata. Ostud on väikese riskiga ja suhteliselt odavad. 345. · Modifitseeritud taasost - vahepealne olukord, kus otsuse langetamiseks on vajalik mõningane lisaandmete kogumine ja alternatiivide võrdlus. 346. 347. Tarbijaturu ja organisatsioonituru võrdlus 348. 349. 350. 8. TURU-UURINGUD 351. 352. TURU-UURING on süstemaatiline, erapooletu ja terviklik turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. 353. 354. Turu-uuringud jagunevad: · Kvalitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kuidas?; Milleks
ketikauplus. * Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. nt. iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist.. Lõpptarbija- Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbijad moodustavad tarbijaturu. Äritarbija - Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Ostuosalus - näitab aktiivsust, mida inimene panustab ostmisega seotud tegevustesse. Osalus on aja ja pingutuste hulk, mida ostja investeerib toote otsingusse, hindamisse ja otsusesse, millist toodet osta. Võrdlusrühm – rühm, mida võrreldakse mingi teise rühmaga. Näiteks luksuskaubad ja tarbekaubad Arvamusliider - inimese jaoks oluline isik, kes kannab etalongrupi funktsiooni.
Kusjuures välimust tunnusjooneks ei loeta. Eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostisega ega tootmisviisiga. Toode peab olema kas traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Ei tohi olla seotus geograafilise piirkonnaga. Tarbijakäitumine Lõpptarbijaid – ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbijad moodustavad tarbijaturu, mille suuruseks Eestis on 1,3 miljonit ja maailmas 7 miljardit inimest. Äritarbijaid – ostavad kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Tarbija on isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused:
info hankimiseks ühekordselt tehtavateks. 2. Jätku-uuringuteks, kus vajaminev info saadakse kätte korduvuuringutega. Jätkuuuringute alaliigiks on paneeluuringud, mille tunnuseks on valimi korduvkasutamine. 3. Seire ehk tracking ehk monitooring on uuring, mille käigus regulaarselt (kindlate ajaliste intervallide järel) kogutakse teavet turunduse seisukohalt oluliste tegurite kohta. Uuritava sihtrühma järgi jagatakse uuringud ärituru ja tarbijaturu uuringuteks: 1. Ärituru ehk B-to-B uuringud on sellised, mille uurimisobjektiks on turud, kus ostjateks on ettevõtted ja organisatsioonid. Ehk firmalt-firmale uuringud 2. Tarbijaturu uuringud on kaupade ja teenuste lõpptarbija (üksikisiku) uuringud: turumahu, hinnataseme jms uuringud. Lisaks on võimalik uuringuid klassifitseerida valdkondade lõikes: 1.Tooteuuringud 6. Meediauuringud 2
Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt järjest keerulisemad ja kaugemad). Standardvarustus inimesel on teatud nägemus, mis neil peab olemas olema, et elus hakkama saada (õpik lk 27) Tarbijaõiguste kujunemine Tänapäeval teenuste ja kaupade tarbijaturu iseloomulikud jooned: 1. Suurte multinatsionaalsete korporatsioonide osatähtsuse kasvamine paljudel maailma turgudel ja konkurentsi vähenemine 2. Tooted ja teenused muutuvad tehniliselt järjest keerulisemaks, kaupu turustatakse valmispakendis 3. Masstootmise, -tarbimise, -turustamise domineerimine tarbijatoodete turul 4. Ettevõtjad on suhteliselt hästi ühinenud erialaliitude ja muude huvigruppide kaudu,
toode sarnaneb konkurentide tootega, ei eristu konkurentide ootamatud reaktsioonid kliendile antud tootelubatust ei täideta. . Positsioneerimise osad Positsioneerimisel eristame nelja osa: 1. Klientide segmentimine Paikapidav turundusvanasõna ütleb "Pakkudes kõigile kõike, oled automaatselt igaühe teine valik". Positsioneerimise seisukohalt tähendab see, et oma brändi positsiooni tuleb määratleda konkreetses tarbijaturu segmendis ehk lähtudes kindlalt määratletud tarbijaskonna tarbimiskommetest ja -eelistustest. Tarbijate toote- ja tarbimiseelistused võivad erineda nii geograafiliselt kui ka demograafiliselt. Segmentimise kriteeriumid: mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad juurdepääs: kliendigrupile peab juurde pääsema ja neid peab saama teenindada tulutoovus: kliendigrupp peab olema piisavalt suur ja/või tulutoov
ettevõtte tegevuse efektiivsuse vähenemise perspektiivis. Kaubandusjuhtimise põhieesmärgiks on kaubandusettevõtte kõrge arengutempo tagamine strateegilises mõttes ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmine tarbijaturul. Lähtudes eeltoodud põhieesmärgist on kaubandusjuhtimise eesmärgiks lahendada alljärgnevad ülesanded (vt. joonis 8.2). 1) Tingimuste loomine tarbija vajaduste täiuslikumaks rahuldamiseks kaupadega tarbijaturu valitud segmendis. Selle ülesande täitmiseks tuleb: · kaubandusettevõttel tuleb leida tarbijaturul oma turuniss, · välja selgitada tarbijate nõudluse põhilised parameetrid selles turusegmendis, · välja töötada efektiivne sortimendipoliitika, milline on suunatud ostjate nõudluse rahuldamisele kaubaga, · tagada kaubandusettevõtte poolt realiseeritavate kaupade sortimendi pidev müügil olek. 2) Ostjate kaubandusliku teenindamise kõrge taseme tagamine
annaabi.ee 
