sõlmitud lepingute korral. Täpsemalt sätestab direktiivi Artikkel 1, et olukorras, kus ettevõtja müüb tarbijale kaupa või pakub tarbijale teenuseid väljaspool ettevõtja äriruume, peab tarbijal olema võimalik mõistliku aja jooksul alates lepingu sõlmimisest sellest taganeda. Direktiivi siseriiklikusse õigusesse sisse viimise tähtaeg oli 01.01.2009. Eufooria oli kõnealuse direktiivi siseriiklikusse õigusesse õigeaegselt sisse viinud tarbijalepingute seaduse muudatustega. Muu hulgas nägi tarbijalepingute seaduse § 2 ette, et tarbijal on väljaspool ettevõtja äriruume sõlmitud lepingutest õigus taganeda 24 tunni jooksul alates lepingu sõlmimisest. 04.04.2019 tuli RUK-ile külla tema pragmaatilise mõtlemisega tütar Tiina, kes hurjutas esiteks ema korralikult lihtsameelselt taolise orjastava lepingu sõlmimise pärast. Koos koostasid ema ja tütar veel samal õhtul Hr Pähele kirja, milles RUK teavitas, et taganeb 01.04
sõlmitud lepingute korral. Täpsemalt sätestab direktiivi Artikkel 1, et olukorras, kus ettevõtja müüb tarbijale kaupa või pakub tarbijale teenuseid väljaspool ettevõtja äriruume, peab tarbijal olema võimalik mõistliku aja jooksul alates lepingu sõlmimisest sellest taganeda. Direktiivi siseriiklikusse õigusesse sisse viimise tähtaeg oli 01.01.2009. Eufooria oli kõnealuse direktiivi siseriiklikusse õigusesse õigeaegselt sisse viinud tarbijalepingute seaduse muudatustega. Muu hulgas nägi tarbijalepingute seaduse § 2 ette, et tarbijal on väljaspool ettevõtja äriruume sõlmitud lepingutest õigus taganeda 24 tunni jooksul alates lepingu sõlmimisest. 04.04.2011 tuli RUK-ile külla tema pragmaatilise mõtlemisega tütar Tiina, kes hurjutas esiteks ema korralikult lihtsameelselt taolise orjastava lepingu sõlmimise pärast. Koos koostasid ema ja tütar veel samal õhtul Hr Pähele kirja, milles RUK teavitas, et taganeb 01.04
kohta. Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente. Kohtualluvus kindlustusasjade puhul- kindlustusanda vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis võib hagi esitada nt. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht jne. Kindlustusandja võib algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Tarbijalepingute puhul- Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. *Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.
vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. • Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik isikud, mh ka nii tarbija kui ka ettevõtja. • Tarbijale ja ettevõtjale tuleb tähelepanu pöörata tarbijalepingute sõlmimisel. • Tarbija VÕS § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- ja kutsetegevuse läbiviimisega. • Tarbija on eelduslikult võlasuhte nõrgemaks pooleks, seetõttu on tarbija huve ka seadusandja poolt kaitstud (nt VÕS § 56 kohaselt on tarbjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Lepingute sõlmimine • VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja isik,
teostava ametiisiku nõudmisel tõendama õigust kaupleja nimel tegeleda klienditeenindamisega. Isik, kes müüb kaupa või teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras või avalikul üritusel, peab: 1) tundma oma müüdavat kaupa või teenust; 2) järgima kauba või teenuse müügiks kehtestatud nõudeid; 3) kandma nähtaval kohal nimesilti oma nimega. Müüja pädevus tarbijalepingute sõlmimisel Müüja pädevuse ulatus kaupleja nimel tehingute tegemisel on määratletud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. TsÜS §115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kui kaupleja on juriidiline isik, on vajalik kontrollida, kas lepingule alla kirjutanud isikul oli pädevus juriidilist isikut esindada. TsÜS § 34 lg 1
- juhatuse asukoht; või - peamine äritegevuse koht. KOHTUALLUVUSE LIIGID MÄÄRUSES • Üldine kohtualluvus – kostja alalise elu- või asukohariigi kohus (Art 4) • Valikuline kohtualluvus – nt lepinguga seotud asjad jm (Art 7, 8) • Erandlik kohtualluvus – nt kinnisvaraga seotud asjaõigused (Art 24) • Kohtualluvuse kokkulepe (Art 25) – eeldatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, teatud piirangud seoses tarbijalepingute ja töölepingutega (vt Art 19 ja 23) ALGATAMINE, PEATAMINE, LÕPETAMINE • Menetluse algatamise eelduseks on kohtualluvuse (pädevuse) tuvastamine kohtu poolt. • Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui too on teinud esimese menetlustoimingu (TsMS) • Määruse Art 32 loeb menetluse reeglina alustatuks kohtule hagi esitamise ajast • Hagi esitamisel mitme riigi kohtule, peatab hagi hiljem saanud kohus menetluse kuni hagi
Õiguse arengus on aga hakatud eristama mõningaid kindlaid lepingutüüpe ning osasid neist on ka seadustega reguleeritud. Alljärnevalt kirjeldatakse lühidalt põhilisi lepingutüüpe. (Töölepingust ja tööettevõtulepingust räägitakse õpiku tööõiguse osas.) Müügileping Ostja kohuseks on anda raha, müüja kohuseks on anda asi. Müügileping on kõige tavalisem leping, mida inimesed poes olles lausa järjekorras sõlmivad ja samas ka kohe täidavad. Selliste nn tarbijalepingute puhul on klassikalisest lepinguõiguse teooriast olulisem moodne tarbijakaitseõigus. Samas võivad näiteks tervete tehaste, laevade või kinnisasjade müügilepingud olla vägagi keerulised ning nende koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks
poolt (nõustamisfunktsioon) *10 ; tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja tõendamise lihtsustamine (tõendamisfunktsioon). Nimetatud eesmärgid võivad konkreetsete vorminõuete puhul esineda nii eraldi kui ka koos. Paljud seaduses kehtestatud vorminõuded täidavad muu hulgas hoiatusfunktsiooni. Näitena võib siin välja tuua mitmed kirjalikku vorminõuet ettenägevad sätted tarbijalepingute puhul, näiteks tarbija avalduse kirjaliku vormi nõue tarbijakäenduse puhul (VÕS § 144 lg 2), või ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisel (VÕS § 381 lg 1). Samuti täidavad seadusest tulenevad vorminõuded reeglina tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema tõendamise lihtsustamise eesmärki (tõendamisfunktsiooni). Notariaalse tõestamise nõue kannab lisaks hoiatus- ja tõendamisfunktsioonile ka nõustamisfunktsiooni, mis on esiplaanil näiteks
riikidesse. Tegevuse suunamise alla peaks kuuluma juhtumid, kus tarbija on sõitnud oma elukohariigist teise riiki ja seal oma müügitellimuse esitanud, kui see reis oli korraldatud müüja poolt eesmärgiga kallutada tarbijat lepingut sõlmima. Määruse tarbijalepingu määratluses ei täpsustata, kas kaupleja peab lepingu sõlmimise ajal olema teadlik sellest, et kaupa või teenust kasutatakse isiklike vajaduste rahuldamiseks. Tarbijalepingute kohta käivaid erinõudeid ei kohaldata: a) teenuse osutamise lepingule, kui tarbijale tuleb teenust osutada üksnes väljaspool tarbija hariliku viibimiskoha riiki b) veolepingule, v.a. pakettreisileping c) lepingule, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, v.a. lepingud, mille esemeks on kinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜ tähenduses
seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud. Annab subjektidele võimaluse teatud määralkindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. Vastandiks on imperatiivne norm/säte on norm, mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. Nende kohaldamises või väistamises ei ole võimalik kokku leppida. Tarbijalepingute puhul sellised keelud reeglina eksisteerivad. Kui sõlmitud lepingus on ette nähtud mistahes tarbija õigusi kitsendav lisatingimus võrreldes seaduses talle antud õigustega, siis see ei ole tarbija jaoks siduv. Muudes eraõiguse valdkondades ei saa normi dispositiivsust eeldada, vaid seda tuleb põhjendada normi tõlgendamise kaudu. Kollektiivlepingu seadus on imperatiivne. 5. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus
hüpoteegiga tagataks lisaks laenulepingule ja selle võimalikele täiendustele ka kõikvõimalikke muid tulevasi laenuandja nõudeid laenusaaja vastu, eriti kui laenusaaja ei saa nende nõuete tekkimist kontrollida. Selline "ületagamise" kokkulepe võib olla keelatud nii VÕS § 42 lg 1 üldreegli järgi kui ka § 42 lg 3 p 22 järgi. Ebamõistlikku kahjustamist tuleks globaalse tagatiskokkuleppe puhul vähemalt tarbijalepingute puhul VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldada, st vastupidist peab tõendama tagatise saaja. Selle sätte järgi peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, 56/67 et viimasel ei olnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada (vt Riigikohtu 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 17).
Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998. Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme. Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.06.1997. Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.10.2004. Lappert, P.. Ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Juhendaja P. Varul. Tartu, 6.11.1998. 83 Autor Autor, Urmas Arumäe, on EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent ja vandeadvokaat.
) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta. Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik. Tsiviilõiguse intellektuaalne omand reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid inimesi, kelle vaimse tegevuse kaudu on midagi välja tulnud (nt laul, leiutis, vmt)
Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta. Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik. Tsiviilõiguse intellektuaalne omand – reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid inimesi, kelle vaimse tegevuse kaudu on midagi välja tulnud (nt laul, leiutis, vmt)
Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Doktoriväitekirjad: Kull, I. Hea usu põhimõte kaasaegses lepinguõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 13.12. 2002. Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku õigussubjektsuse piiritlemine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 2.07.2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.06.1997. Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.10.2004. Lappert, P.. Ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Juhendaja P. Varul. Tartu, 6.11.1998. Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku õiguslikust seisundist iseseisva õiguskandjana. Juhendaja I. Kull. Tartu, 16.12.1999. Vallikivi, H. (2001). (Vallikivi 2001)Välislepingud Eesti õigussüsteemis. Tallinn:
siis teatud grupi poolt üldtunnustatud. Tavadeks on näiteks INCOTERMS 2000, rahvusvahelise kaubanduskoja poolt väljatöötatud reeglid (ICC rules), nn lex mercatoria ehk üleriikliku kaubandusõiguse põhimõtted jne. Samuti on oluline teada, et praktika kujuneb välja võlasuhte konkreetsete poolte vahel ja ei kehti üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet. Tarbija Seoses tarbijalepingute erisusega on siinkohal oluline välja tuua ka tarbija mõiste. Seadusandja on VÕSi eelnõu väljatöötamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt on tarbija alati võlasuhtes, võrreldes ettevõtjaga, majanduslikus mõttes nõrgemaks osapooleks. Seetõttu, tuleb ka ettevõtjal lepingute sõlmimisel tarbijatega arvestada seadusest tulenevate imperatiivsete normidega, nt VÕS § 62. Tarbija VÕSi § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-
siis teatud grupi poolt üldtunnustatud. Tavadeks on näiteks INCOTERMS 2000, rahvusvahelise kaubanduskoja poolt väljatöötatud reeglid (ICC rules), nn lex mercatoria ehk üleriikliku kaubandusõiguse põhimõtted jne. Samuti on oluline teada, et praktika kujuneb välja võlasuhte konkreetsete poolte vahel ja ei kehti üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet. Tarbija Seoses tarbijalepingute erisusega on siinkohal oluline välja tuua ka tarbija mõiste. Seadusandja on VÕSi eelnõu väljatöötamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt on tarbija alati võlasuhtes, võrreldes ettevõtjaga, majanduslikus mõttes nõrgemaks osapooleks. Seetõttu, tuleb ka ettevõtjal lepingute sõlmimisel tarbijatega arvestada seadusest tulenevate imperatiivsete normidega, nt VÕS § 62. Tarbija VÕSi § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-
tekkimisega põhjuslikus seoses Conditio causa data causa non secuta 4. Milline väide on vale? Lepingust taganemiseks on vaja teha avaldus Tasaarvestuse jõustumiseks on vaja võlgniku ja võlausaldaja kokkulepet sellepärast et see on kujundusõigus, nagu tühistamine, hinnaalandamine Võlaõigusseaduse järgi on kõik lepingud konsensuaalsed Üürileping on kestvusleping 5. milline väide on vale? Tüüptingimuste regulatsioon kohaldub ainult tarbijalepingute puhul § 42- sisaldab musta ja halli nimekirja. Hall nimekiri tähendas seda, selleks puhuks kus lepingupooleks on majandus ja kutsetegevuses tegutsevad isikud. Ainult tarbijaid ei puuduta see. Kui grant on garantiisumma võlausaldajale välja maksnud, siis seadus ei anna talle õigust esitada võlgniku vastu tagasinõue Leppetrahvi saab võlausaldaja nõuda sõltumata sellest, kas talle on kahju tekkinud PECL oli võlaõigusseaduse koostamise üks allikaid NB! 1
annaabi.ee 
