Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu
Leping – on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu
koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel:Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel:Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel:Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Subjektide rolli aluselTsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel 16.Põhi- ja kõrvalkohustused Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine.
*Konventsioonis nimetatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. *Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva konventsiooni alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks. *TARBIJALEPINGUD- ei või poolte valitud õigus põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud õigus, siis kohaldatakse tarbija elukoha riigi õigus. *INDIVIDUAALSED TÖÖLEPINGUD-valitud õigus ei tohi põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus töötaja lepingujärgselt oma põhitööd teeb. 1) Väliselemendid ja pidemõisted rahvusvahelises eraõiguses- Füüsilised ja juriidilised isikud, kollisiooninormide
omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) d. Kestvuse alusel - Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). e. Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud f. Tegevusvabaduse alusel Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud, kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid. 9. Lepingueelsed läbirääkimised - Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu
16. Lepingust taganemine ja ülesütlemise vahe. TAGANEMINE: Lepingust taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Seadusest tulenevad taganemisõigused võib omakorda liigitada: 1) seadusest tulenevad taganemisõigused, mille eesmärgiks on tagada ühele lepingupoolele peale lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul on võimalik end seotusest lepinguga vabastada (tarbijalepingud). 2) taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral (VÕS § 101 lg l p 4) . ÜLESÜTLEMINE: Ülesütlemine on õiuskaitsevahend, mida saab käsutada kestvuslepingute rikkumise korral. Kui lepingu ühepoolse lõpetamise alused on kestvuslepingus tuvastatud, tuleb käsutada ülesütlemist. Vahel võib ülesütlemine olla käsutatav samaaegselt taganemisega. Ülesütlemist kui ühte kohustuse
maksekäsu kiirmenetluses sisse seada kontroll laenunõuete vastavuse üle neile 26 M.Vutt „Maksekäsu kiirmenetluse kohtupraktika probleeme“ http://www.riigikohus.ee/vfs/1140/Maksek2suKiirmenetlus_MargitVutt.pdf 27 Karin Sein „Protection of Consumers in Consumer-Credit Contracts: Expectations and Reality in Estonia“ http://www.juridicainternational.eu/index.php?id=15318 28 C-618/10: Banco Español de Crédito (eelotsus – tarbijalepingud; ebaõiglane tingimus; siseriikliku kohtu pädevus); C-537/12 ja C-116/13: Banco Popular Espanol ja Banco de Valencia (eelotsus -tarbijalepingud, hüpoteegi realiseerimise menetlus, ebaõiglased timaksngimused). 52 ülempiiridele ning TsÜS §86 headele kommetele vastavuse regulatsioon kaotab oma aktuaalsuse. 4
Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks
üksnes selle riigi õiguse, kus on a) | reisija harilik viibimiskoht või b) | vedaja harilik viibimiskoht või c) | vedaja peakontori asukoht või d) | lähtekoht või e) | sihtkoht. 3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, et leping on õiguse valiku puudumisel oluliselt tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. Artikkel 6 Tarbijalepingud 1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil (,,tarbija") teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal (,,kutseala esindaja"), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja a) | teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või
Kui reisija soovib esitada vedajale või terminalioperaatorile kaebust, peab ta selle esitama kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või oleks tulnud osutada. Vedaja või terminalioperaator peab ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitama reisijat sellest, kas tema kaebus on rahuldatud, tagasilükatud või veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. VII Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijalepingud Kohaldatav regulatsioon Kui leping sõlmitakse eri riikides asuvate poolte vahel, tuleb pooltel otsustada, millise riigi õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud, lahendatakse lepingu suhtes kohaldatava õiguse küsimused rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 17. juunil 2008 võeti vastu EL määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma määrus). Nimetatud määrust kohaldatakse alates 17
aluseta taganemisõigus olla teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine (§42 lg 3 p 29,33) b) seadusest tulenev taganemisõigus – seadusest tulenevad taganemisõigused võib jaotada kaheks grupiks. Esimese grupi moodustavad sellised seadusest tulenevad taganemisõigused, mille eesmärk on tagada ühele lepingupoolele pärast lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul tal on õigus enda lepinguga seotusest vabastada. Nt tarbijalepingud (koduukselepingud §49, sidevahendite abil sõlmitud lepingud §56, tarbijakrediit § 409). Teise grupi moodustavad taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral. Üldsätteks on VÕS § 116, mis sätestab lepingust taganemise õiguse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 on lepingust tagaenmise kui õiguskaitsevahendi kasutamise eelduseks ka oluline lepingurikkumine
annaabi.ee 
