kaupa, siis ei ole tegemist majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga, seega antud vaidlus ei kuulu lahendamisele TKS alusel. 4. Tarbija on sõlminud torumehega kokkuleppe, et see parandab ära tema lekkiva radiaatori. Kokku lepiti ka töö hind. Arve esitati aga 5 korda suurem kokkulepitust. Kui tarbija keeldus sellist summat maksmast siis ühendas torumees radiaatori keskküttesüsteemist üldse välja. Millise tarbijakaitseseaduses esitatud nõudega on antud juhtum vastuolus? Lahendus: Esiteks, tulenevalt TKS § 8 lg 1 sätestab, et teenust pakkudes teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutusega. Teiseks sama §- lg 11 sätestab, et teenuse müügihind on teenuse
lollitada Konkurentsi suurenemine see viib hinnad Inimene võib langeda reklaami ohvriks ning alla ja muudab tooted kvaliteetsemaks võib osta ebakvalitseetset kaupa kalli hinna eest. TARBIJAKAITSE Tarbijakaitseseadus võeti vastu 1993 aastal ning seda uuendati 2004. Aastal. See seadus reguleerib ettevõtte ja tarbija vahelisi suhteid. Tarbijakaitseseaduses on sätestatud tarbija õigused, mille aluseks on ÜRO juhistes fikseeritud õigused. 1. Õigus saada nõuete kohast kaupa, mis ei kahjusta tarbija elu ning pole keelatud 2. Saada vajalikku infot kauba kohta 3. Saada tarbija õigus- ja tarbimisalast teavet 4. Saada nõu ja abi, kui tarbija õigusi on rikutud 5. Nõuda endale varalise ja mittevaralise e. moraalse kahju hüvitamist 6. Olla esindatud erinevates tarbijakaitset puudutavates ühingutes.
arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Eelkõige peetakse silmas siis teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või hüvitusele. Tarbijakaitseseaduses on esitletud ka nn ,,must nimekiri" eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud. Lisaks on keelatud ka igasugused püramiidskeemid, milles osalemiseks peab tarbija raha maksma ja talle lubatakse vastutasuks võimalust saada hüvitist tulenevalt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest jms. Avaleht- teemad- kodanikule- Tarbijakaitse- tarbijainformatsioon- ebaausad kauplemisvõtted
arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot , mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Eelkõige peetakse silmas siis teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või hüvitusele. Tarbijakaitseseaduses on esitletud ka nn must nimekiri eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud. Lisaks on keelatud ka igasugused püramiidskeemid, mille osalemiseks peab tarbija raha maksma ja talle lubatakse vastutasuks võimalust saada hüvitist tulenevalt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest jne. Avaleht->teemad->kodanikule-> Tarbijakaitse->tarbijainformatsioon->ebaausad kauplemisvõtted
2. REGULEERIV SEADUSANDLUS Veebipõhist ostuvõimalust reguleerib Kaubandustegevuse seadus, mis on vastu võetud 11.02.2004.a seadusega (RT I2004, 12,78), jõustunud 15.04.2004.a ja viimati muudetud 1.01.2010.a. § 4. Kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded 1) Kaupleja on kohustatud: 11) kauba või teenuse müügil e-kaubanduse korras Internetis avaldama kaupleja ärinime või nime, asukoha aadressi, kontaktandmed, kauba või teenuse hinna vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatule ning võlaõigusseaduses ja infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud e-kaubandust puudutava teabe. Registreerimiskohustuse kohaselt peab e-kaubandusega tegelev ettevõtja end registreerima, esitades sellekohase taotluse asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Kuna tegevuskohaks loetakse e-kaubanduse korral veebilehe aadressi, on seadusandja siinkohal ilmselt silmas pidanud kohustust registreerida ennast selles valla- või
Lisaks tarbijakaitseseadusele, kehtivad ravimitele rangemad nõuded lähtudes ka, ravimiseaduse § 82 lg. 4 sätestab selgelt, et ravimi reklaam peab soodustama ravimi ratsionaalset kasutamist, teave peab olema esitatud objektiivselt ja liialdusteta. Reklaam peab olema üheselt mõistetav, ega tohi sisaldada ülivõrdes hinnanguid ravimi omaduste kohta. Kuid antud juhtumis ei pööratud suurt tähelepanu kõrvalmõjude selgitamisele, mis on teatud juhtudel tervist kahjustav. Tarbijakaitseseaduses on ära toodud ka see, et tarbijal on õigus saada kauba/teenuse kohta vajalikku, arusaadavat, üksikasjaliku ja tõest teavet (k.a. riskid). Kuna nn. koolitusel räägiti vaid toote positiivsetest külgedest võib seda nimetada vähese informatsiooni andmiseks ning pooliku tõe esitamiseks. Seega arstidel, kes seda toode soovitavad/väljakirjutavad tuleks selgelt teavitada tarbijat antud toote võimalikest tervistkahjustatavatest tagajärgedest (Tarbijakaitseseadus).
15.05.2008] 10) tähistama tegevuskoha kaupleja ärinime ja teabega kauplemisaja kohta ning tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Hulgikaubanduse tegevusalal tegutsemise korral ei ole tegevuskoha kauplemisaja märkimine kohustuslik; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 11) kauba või teenuse müügil e-kaubanduse korras Internetis avaldama kaupleja ärinime või nime, asukoha aadressi, kontaktandmed, kauba või teenuse hinna vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatule ning võlaõigusseaduses ja infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud e-kaubandust puudutava teabe. [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) (2) Kauplejal on keelatud: 1) ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada klienti teise kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
või keskkonnale ohtlike ainete kogus väetises. 5. peatükk JÄRELEVALVE § 29. Järelevalve teostajad (1) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuetele vastavuse üle teostavad: [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 1) Põllumajandusamet; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses; [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 30. Järelevalveametniku õigused (1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametiisik, kes oma pädevuse piires teostab riiklikku järelevalvet asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle
teenuse müügi eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. TARBIJAKAITSE Reguleeritud põhiliselt Võlaõigusseadusega ja Tarbijakaitseseadusega (vastu võetud 15. 12. 1993. a seadusega, avaldatud RT I 1994, 2, 13). Tarbijakaitseseaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. Mõisted Tarbijakaitseseaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija füüsiline isik, kes tarbib kaupu ja teenuseid isiklikeks vajadusteks väljaspool oma majandus või kutsetegevust; 2) kohustuslik nõue kaubale või teenusele või nendega kauplemisele õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik; 3) kauplemine kauba või teenuse pakkumine või müük; 4) müügidokument riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt väljastatav tegevusluba (tegevuslitsents),
annaabi.ee 
