kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend
väga vähestes kihelkondades tartu keelt. Piibelgi oli olemas ainult põhjaeesti keelsena. Samas levis aga kirjandus liivimaa alal (lõunaeesti keele alal) paremini. Tekkis võrdlev-ajalooline keeleteadus, hakati vaatlema keele seotust teiste keelte, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise vahel. Tegevad olid Peterson ja Masing. Igapäevases suhtluses kasutati eesti keelt, seda hakati kasutama ka rahvaluules, kirikus, rahvakoolis, ilukirjanduses, tarbetekstides. Ilmusid ka esimesed ajalehed ja ilukirjandusteosed. Kõik see avardas eesti kirjakeele piire. Arenesid mõlemad kirjakeeled, tuli juurde uusi sõnu. 19 sajandil kui Eesti kuulus täielikul Vene tsaaririigi koosseisu, hakkasid levima eestlane ja eesti keel. Beiträges mainiti esimest korda ka soomeugrilisust. See tekkis koos keeleteaduse arenguga. Toodi välja ühiseid tunnused soome ja eesti keele vahel.
annaabi.ee 
