saavutatakse sihikindla puhasaretusega. · Mõlemad aspektid suurendavad tõenäosust, et ristandjärglastel oleksid enamustest lookustest heterosügootses seisundis. · Ristandjärglastel on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus, parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks 64. tarbe- ja vahelduv ristamine · tarberistamine - Eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. · Püütakse selgitada, milline sobib ema- ja milline isatõuks. · Selleks tuleb läbi viia retsiprookne ristamine, kus ühes katses pärinevad emad ühest ja isad teisest tõust, · teises katses vastupidi. · Tarberistamine võib olla: 1) lihtne, 2) keerukas.
Eri tõugu puhtatõuliste lihaveiste ristamine Eesti oludes pole otstarbekas. Puhtatõulisi ammlehmakarju on vähe ja needki väikese arvulised. Lihatõugude omavaheline ristamine lihakvaliteedi ja kasvukiiruse parandamise eesmärgil on vajalik kuid jääb suurearvulisi lihatõuge kasvatavate riikide pärusmaaks. Eestis saab rääkida ristamisest peamiselt liha- ja piimaveiste vahel. Lihaveiste tõulisust määratakse isatõu alusel. Rakendatakse kahte meetodit: tarberistamine nuumvasikate saamiseks ja vältav ristamine piimatõult lihatõult üleminekuks. Vältav ristamist saab kasutada siis kui on kindel plaan ja äriidee. 26. Lihaveisefarmi asutamine. Mida peaks kaaluma enne lihaveiste kasvatamise alustamist: 1. Kas jätkub kannatlikkust ja sõbralikkust lihaveiste kasvatamiseks. 2. Kui palju peaks farmis olema loomi, et kogu perele oleks tagatud sobiv töökoormus ja sissetulek. 3
Saadud järglased on suurema kasvukiirusega ja parema söödakasutusega kui piimatõugu puhtatõulised loomad. Omavahel ristatakse ka lihatõugu veiseid - heteroosi eesmärgil. Laialdaselt kasutatakse tarberistamist seakasvatuses ja linnukasvatuses. Ristandpõrsad on suurema kasvukiirusega ja parema söödaväärindusega, mis omakorda tõstab seakasvatuse majanduslikku efektiivsust. Linnukasvatuses saadakse lihatõugude ristamisel broileritibusid. Lihtne tarberistamine seisneb selles, et paaritatakse kahte tõugu loomi ja saadakse ristandid, keda kasutatakse tarbeloomadena. Sea- ja linnukasvatuse aretusprogrammides toimub ristandjärglaste saamine enamasti erinevate puhtatõuliste vanemliinide ühendamise teel. Tarbeloomade saamiseks võib kasutada erinevaid ristamisskeeme. Lihtsaim skeem on F1 põlvkonna järglaste kasutamine tarbeloomadeks, kus kasutatakse ära dominantsusest tingitud heteroosiefekt (*).
nende toime lakkab. Eduka ristamise eelduseks on lähtetõugude sihipärane puhasaretus! Ristamine jaguneb: 1. Sisestav ristamine e veretilga lisamine kasutatakse juhul, kui puhasaertusega on tõul mingi tunnus või omadus, mis vajab märgatavat, kuid kiiret parandamist. Tõud peaksid olema geneetiliselt lähedased, et vältida suuremaid muutusi parandatava tõu teistes tunnustes. 2. Tarberistamine e terminaalristamine eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, kellelt järglasi ei võeta. Keerukal tarberistamisel jäetakse osa järglasi kasvama. Neid kasutatakse suguloomadena ja saadakse teise põlvkonna järglased, kes on tarbeloomadeks. 3. Vahelduv ristamine e rotatsioonristamine kasutatakse kahte või kolme tõugu. Esimese
annaabi.ee 
