TARAPITA Koostaja Kerli Rüütel 2010 Ülevaade Tegutsemise aastad: 19211922 Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega. Nimi tuleb muistsete eestlaste iseäralikust sõjahüüdest. Astus vaimuvabaduse nimel võitlusse. Korduvalt rääkisid noortest, haridusest ja tulevikust. Olulisim mõjuallikas paiknes läänes. Teatava määrani oli rühmitus ühtne väike kollektiiv, milles igal osalejal oli oma koht ja osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle...
Kivika ,,Kirjas noortele." · Nii mõnedki süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja ,,punase hädaohu ,, ülevõtmises idast. · Üks oluline mõjuallikas paiknes just läänes rahvusvaheline rühm, Clarte, mis koondas eri vägivalla- ja ebavõrdsusevastaseid manifeste. · Tarapita oli eesjoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja ühiskonnas. · Tarapita esteetiline, kirjanduslik programm manifestides väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest olid seotus ekspressionistliku vooluga, poeedid ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Luule · Etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti autorid G. Suits, E. Enno ja V. Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. · Väljendati oma põlvkonna maailmakäsutust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi.
igatsus jne. Sellised luulekogu on nt "Rõõm ühest ilusast päevast", *Tarapita- oli eekõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas 1921-1922. Ükskõik mis mõjudele ka ei osutataks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega. Tarapita esteetiline, kirjanduslik programm manifestides ei väljendunud, kuid suurem osa Tarapitalastest oli seotud ekspressionistliku vooluga, poeedid ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Ekspressionism- sõjavastane protest, astusid võitlusse ahnuse ja tõusiklikkuse vastu. Tagaplaanile jäeti tundeelamused, analüüsisid ja üldistasid. Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under XI PILET 1. ,,Toomas Nipernaadi" teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose idee 2
saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Tähtsus: tõstis luule avalikkuse keskpunkti; astuti vanameelse elukäsitluse vastu; anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) kirjanduspoliitiline rühmitus, kritiseeris valitsust, õõnestas iseseisvust, kuid samas parandas riigi kultuuripoliitikat. Kirjanduslik programm manifestides ei väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest oli seotud ekspressionistliku vooluga. Gustav Suits 1883-1956 Sündis Tartumaal Võnnus. Juba gümnaasiumi ajal töötas ta Soomes koduõpetajana. Lõpetas Tartu ja Helsingi ülikooli. Töötas pikalt Helsingis õpetajana ning ka Tartu Ülikoolis õppejõuna. Ta rajas ka Akadeemilise kirjandusühingu ja oli Uppsala ülikooli audoktor. Ta on Noor-Eesti rühmituse algataja ja väga väljapaistev luuletaja