● Kaarsõle ladinakeelne nimetus- fibula ● Tehti väga erinevatest materjalidest (hõbe, vask, raud) ● Kaarsõle ehitus sarnaneb haaknõelaga ● Pärit rooma rauaajast ● Säilinud sõlgi on ülimalt vähe Kaarsõled Hoburaudsõled ● Meenutavad oma kujult hobuserauda ning on avatud ülaosaga. ● Võeti kasutusele sarnased sõled umbes 2000. aastat tagasi ● Kõige varasemad hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. ● 8-13. saj oli eestis hoburaudsõlgede õitseaeg. ● Erineb kaarsõlest selle poolest, et nõel liigub umber sõle- kaare vabamalt. Hoburaudsõled Rõngassõlg ● Erineb hoburaud sõlest, nõel on fikseeritud ja ring suletud. ● Keerukama ornamendiga ● Rõngassõle võimalik eelkäija oli vitssõlg. ● Rõngassõled olid tihti kaunistatud täiuslikumalt ja rohkemalt kui nende eelkäijad. ● Peaaegu kõik sõled pärinevad Lõuna-Eestist Rõngassõled
raudnaaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, kolm luust, sarvest ja rauast kammi, ovaalseid tuluskive, värtnaketru jms. Relvi on leitud väga vähe, vaid mõni odaots, neli mõõka või selle katket ja üksikuid kilbiosi. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Uueks jooneks on linnuste rajamine, eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel linnusel. Perioodile on iseloomulik nn. linnus-asula süsteem, mis koosnes linnusest ja selle ümbruses paiknevast avaasulast. Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide -- relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid.
Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud 7 Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem on leitud ehteid ja savinõukilde, mis on saadud peamiselt varastest tarandkalmetest. Eelrooma rauaaja algul jätkus keraamika areng pronksiaja põhjalt. Koostisest ja nõude suurusest lähtuvalt eristatakse jäme- ja peenkeraamikat. Jämekeraamika nõud on valdavalt suured lamedapõhjalised potid, mis on valmistatud üldiselt jämedama mineraalse lisandiga (enamasti kivipurd) segatud savist. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. Nõude
Ka pole vähemalt praegustel andmetel võimalik välja tuua selget ajalist erinevust ümmarguse piirdega kalmeosast ja nelinurksete piiretega kalmeosast saadud leiumaterjalis. Ebakorrapärased "tarandid", mis kiviringi või ringe ümbritsesid, olid tihtipeale mitte nelinurksed, vaid ovaalsed või koguni ümmargused ning kogu konstruktsioon tervikuna erines lausa silmatorkavalt rooma rauaaegsetest tarandkalmetest. Erinevused tarandkalmete ja väikeste tarandikega kalmete vahel avaldusid ka siseehituses ning teatud määral matmiskombestikus. Nii Saaremaa kivikirstkalmed kui ka ebakorrapäraste tarandikega kalmed olid üsna madalad rajatised, milles eri matuste või matusekogumike luud olid üksteisest eraldatud paeplaatidest sillutisega. Samas, luude vahel, esinesid ka kaasa pandud leiud ning purunenud savipotid.
Roomarauaaeg 50-450pKr. Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme. Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused, klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida, õhte tarandisse võidi matta 10-20 inimest. Enamasti pole kalmesse toodud kõik luud, põletusriidalt toodi ainult mõned luud. Tarandkalmetesse on maetid 10-20 % inimesi, sinna on maetud üksnes roomarauaaja eliit. Tarandkalmetes ei koht aeriti relvi, peamiselt ehted, töö-ja taberiistad. Ehted uhked, kaunid ja kvalitseetsed. Linnustest leitud üksikuid rauast esemeid, muutuvad tõsiselt kultuurisuhted,
Pronksiaegseteste odaotstest on leitud näiteks odaotsi Muhu saarelt, mis on valmistatud Seima-Turbino kultuuri alal, mis jääb kahele poole Uurale. Seal valmistatud odaotsad on väga kvaliteetsed ning kallid. Eesti kohta on see väga haruldane leid. Eelrooma rauaajast ei ole odaotsi ning Rooma rauaajast on mõned üksikud odaotsad. Need ei ole eriti midagi efektset, kuna need on väga roostetanud. Enamasti leitakse juhuleidudena, kuid imelikul kombel on neid välja tulnud ka tarandkalmetest (Viimsi). Keskmisest rauaajast on üpriski palju odaotsi. Leidude arvu päris täpselt praegu ei teata, kuna Kohtla kalmest kaevati hiljuti välja väga suurel hulgal odaotsi. Enne seda oli neid umbes 150, kuid praeguseks võib see arv olla kahekordistunud. Keskmisest rauaajast on Kivimäelt leitud veel üks leid, mida täpselt seletada ei osatagi. Ka sealt tuli välja hulgaliselt odaotsi. Keskmise rauaaja odaotstele on iseloomulik veel putk, millesse pannakse vars sisse.