Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema. Roomarauaaeg 50-450pKr. Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme. Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused, klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida, õhte tarandisse võidi matta 10-20 inimest. Enamasti pole kalmesse toodud kõik luud, põletusriidalt toodi ainult mõned luud. Tarandkalmetesse on maetid 10-20 % inimesi, sinna on maetud üksnes roomarauaaja eliit. Tarandkalmetes ei koht aeriti relvi, peamiselt ehted, töö-ja taberiistad. Ehted uhked, kaunid ja kvalitseetsed
Tarandkalmed 6-8m lai ja 8-10m pikk. Iseenesest tarandkalmed hakkasid levima juba eelrooma rauaajal, kuid sel ajal olid nad väikesed ja ebakorrapäraselt ehitatud. Kalmetesse on maetut 7-8 kuni paarkümmend. Põletusmatus lahkunu põletatakse tuleriidal kõigi riiete ja panustega, mis kaasa pannakse. Põletusmatuse kohta on pakutud välja erinevaid hüpoteese, miks inimesi põletati. Põletamise puhul peeti silmas seda, et tõenäoliselt nii võiks surnu hing kehast kergemini vabaneda. Tarandkalmetes dimineerivad peamiselt ehted, tööriistu on harva, vaid mõni üksik ning samuti puuduvad ka relvad. Selle põhjuseks võib olla, et Roomlased arvasid, et elu pärast surma on hästi tore. See kujutab endast mõnusat-lõbusat pidu rohke söögi ja joogiga, tööd pole vaja teha ja ka sõidida pole vaja. Tarandkalmeid on leitud üle Eesti. Väga levinud on ka ripatsid ja helmekeed, samuti ka sõrmused ja käevõrud. Paljud helmetest
Matusesemed on üsna ühekülgsed, peamiselt tööriistu ega relvi eriti ei olnud. Oli palju käevõrusid, klaashelmeid (ka kuldfooliumiga), esemetel on domineeriv geomeetriline stiil. Ilmuvad ka sõled. Kärbis on heinakuhja sisse pandav sõrestik, ketassõled on emailiga kaunistatud ja puha; hoburaudsõled on ka, 24 maailma malmist hoburaudsõlest on 15 Eestist, kuus Soomest, paar Rootsist. Neid sõlgi valmistati ma ei tea kus. Kaelavõrusid on leitud omaette kui ka tarandkalmetes. Kaelavõrud ümber kaela ei mahu.. Alulinnast leiti ka üks peitleid, kus olid mõõgad, kirved, sirbid. Seal on järgmiste sajandite leida kui ka rooma-raua-aja leide. Sinna oli üle 1000 aasta esemeid visatud, siis unustati. Ida-virumaal oli üldse palju asju. Seal on märgata otsekontakte kaugete piirkondadega. Nüüd on kontaktid Skandinaaviaga pea katkenud ja alanud Roomaga. Virumaa elanikel võis olla otsekontakte Vislaga (?). See on ka ajajärk, kus tarandkalmed olid ühtlaselt levinud
annaabi.ee 
