laevkalmed tarandkalmed (korrapärased kuhjatud kääpad ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka tarandkalmeid VÄLISMÕJUD/ puudub Majanuds hakkas Vahetati kaupu Rahutud ajad Tihenesid suhted SUHTED kiiremini arenema Roomaga( merevaik Sõjakäigud ja skandinaaviad seoses kohaliku ja karusnahad) vilja röövretked raua tootmisega vahetati ka põhja ja Skandinaavia
3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2
1. Mesoliitikum, püügimajanduslik kiviaeg aeg, asulakohad, majandus, töö- ja tarberiistad, Pulli asulakoht. - Mesopoliitikum e. keskmine kiviaeg. Kestis viimase jääaja lõpust kuni viljelusmajanduse alguseni( u 9700 eKr- 4000 eKr). Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samut...
Sellele võiksid osutada arvukad juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid
Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed Hakatakse rajama maapealse ehitusega kivikalmeid, mis esialgu esindavad vaid üht tüüpi, s.o kivikirstkalmeid. Ajapikku lisandub teisigi kivikalmevorme, nimelt laevkalmeid, kangurkalmeid ning tarandkalmeid. Lisaks maapealsetele matmispaikadele kasutati ka mõningaid maa-aluseid matmispaiku, kui neid ei ole palju leitud. Pronksiaja keskel saab valitsevaks surnute põletamine. Vanema pronksiaja surnud on kõik maetud, nooremal pronksiajal jälle kõik erandita põletatud. Põletusmatused hakkasid levima umbes 1200 a. e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu - need on üldiselt kõrged mullakääpad. Vanemal ajal maeti surnud kääpasse puust
asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid. Kasutati tüüpilisi tarandkalmeid. Asustus levis rohkem Kesk-Eestisse. Peamine elatusala oli põlluharimine ja viljakasvatamine. Valmistama hakati kaelakeesi ja teisi ehteid. 8. Muinasaeg Algas umbes 9000 aastat eKr. Saame infot põhiliselt inimeste rajatud asjade ja maha jäetud asjade põhjal. Nendeks on näiteks kalmistud, põldude jäänused, linnused, asulakohad jne. Kasutatakse ka rahva luulet, kuna mõni rahva luule on nii vana, et saab midagi uut teada. 9. Kiviaeg Kiviaeg oli umbes 9000-1800 eKr
pronksiajast, loetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 e.Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast. Jätkus veel kivikirstkalmete ehitamine ning neisse matmine, kuid rajati juba ka esimesi tarandkalmeid. Joonis 2. Tuulingumäe tarandkalme Esemelise materjali osas on varase eelrooma rauaaja näol tegu üleminekuga pronksiajalt rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid,
Ringvall linnused- rajati ka juba vanemal rauaajal.seda ümbritsesid üksikud madalad vallid, rahvapärane nimetus on maalinn. Linnus asula- avaasula paiknes linnuse läheduses, nii vaadeldigi neid L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel
Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud. Valter Langi arvates eelrooma rauaaja lõpus kivikirstkalmeid enam ei ehitatud, hakati aga rajama varaseid tarandkalmeid. Eelrooma rauaaeg lõpeb Valter Langi määratlusel sõlgede ilmumisega tarandkalmetesse, s o umbes 50 maa. Sõlgede ilmumise kriteeriumi on siiski raske rakendada Saaremaa ja Lääne- Eesti puhul, kus sõled ilmusid kalmetesse alles 5.-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks: Varasel eelrooma rauaajal (500100 ema) jätkub kivikirstkalmete rajamine ja neisse matmine
Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Maa-alused kalmistud nagu tänapäeval. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid. Kangurkalmed kangurkalmed olid selgepiirilised ja suhteliselt väiksemad kivivared (läbimõõduga 1020 m, harva suuremad), mis ümbritseva maapinna taustal tõusid selgelt esile, kõrgemale. Väliselt, enne kaevamisi, meenutavad need kalmed kivikirst- või lühemaid tarandkalmeid. Varased tarandkalmed kivikalme, mis on nelinurkne, piklik ja madala kivimüüriga piiratud tarand. Pikkus tavaliselt kuni 60m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see
enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või - müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7
kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4.Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5. Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7
keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles. Kirikulaulu laulsid kaasa kõik kirikulised emakeeles. Kloostrid Eesti ajaloolise periodiseeringu järgi on esimesed Lääne-Euroopa kloostrid pärit 4. sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes.
3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2
Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo looduslike tingimuste tõttu. Viljakad mullad lubasid harida kergemini põldu ja arenes kiirelt karjakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 4. Pronksiajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. Rauaajal kasutati matmiseks tarandkalmeid, jööb mulje kui pronksiajal väärtustati inimest rohkem, kalmed olid suuremad ja maeti kirstu, rauaajal tihti peale mässiti vaid linasse. 5. Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö käi kiiremini, kaubanduse arenes tekkis peagi kösitööliste tekkega, kes valmistasid tööriistu, vahetasid neid põllumajandus saaduste vastu. 6. Tuli juurde elatus alasid, arenes kaubandus ja meresõit. Vahetati toorainet, kaupa ja
Esimene metall, millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal rajati põhiliselt kolme erineva ehitusega matmispaiku: kivikalmeid, tarandkalmeid ja maa- aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas. Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema. Sellest ajast on Muhus ka kive, mille pinnale on uuristatud väikesed augud. On ka selliseid kive, mida nimetatakse moaljakivideks, millele toodi ande ehk ohvreid ja mille juures käidi tõbesid arstimas.
Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare keskuseks kujunes Laoküla ( esmamainitud 1241. aastal). Märkimisväärne Paldiski ajaloos on see, et Peeter I otsustas Pakri poolsaarele rajada sõja – ja kaubandus - sadama ning kindluse, mis pidi algselt edu tooma sõjas Rootsiga. Projekt nägi ka veel ette poolsaare ja Väike - Pakri ühendamist muuliga. Pakri poolsaare loodust on uuritud juba enne 1939. aastat. 1922 .aastal J.G.
jõudnud. Rooma ehtetüüpide lai levik näitab ilmselt Skandinaavia asemel tihedamat suhtlemist lõunapoolsete naabritega. Rauast tööriistad võimaldasid põlluharimise tõhusamaks muuta. Rooma rauaajal rajati palju uusi põlde ja talusid uutesse piirkondadesse, sealhulgas ka seni vähekasutatud raskete savikate muldadega aladele. Rooma rauaajal hakati ehitama tüüpilisi ehk klassikaliselt liitunud tarandkalmeid. Need kivikalmed on korrapärase kujuga piklikud nelinurksed kividest laotud tarandid, mis on seest kividega täidetud. Metallesemetega võrreldes ei ole savinõudel nii tugevat välismõju märgata. Vahepeal esilekerkinud Ilmandu tüüpi ning nöör- ja kammornamendiga keraamika kõrval oli siiski kogu aeg edasi kestnud juba pronksiajast pärit jagunemine peen- ja jämekeraamikaks. Nõnda valmistati savinõusid ka Rooma rauaajal. Rooma rauaaja
17001721 Põhjasõda ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, näiteks pronksesemeid ja ehteid. Ehitati kivikirst 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaa asukohad põhiliselt jõgedejärvede kariloomi. Rajati põlde, mis võivad ja tarandkalmeid. 17101713 viimane ning suurim katk Eestis, suri umbes 200 000 pool rahvastikust ääres. olla senini säilinud. Ilmselt tuli 1721, 30. august Uusikaupunki rahu, Venemaa sai Rootsilt Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Kagu sellajal Eestis kasutusele ka ader.
Osa arheolooge arvavad, et need on tekkinud surnute austamise rituaalide käigus. Varane tarandkalme tekkinud ~3. saj eKr, mil on toimunud muutused ühiskonnas, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised ning raudesemete sagenemine ergo tekkis eliit. Tõugu tarandkalmes töötas antropoloog, kes täheldas põlenud pealuutükke, mille pea oli enne põletamist skalpeeritud. Ilmselt on eksisteerinud mingi kolbakultus pea skalpeeriti, et kolpa kiiremini kätte saada. Tarandkalmeid (varaseid) on leitud kokku 24, rohkem Saaremaalt ning Põhja-Eesti rannikult Uut tüüpi põllud põllupiirid korrapärased, sarnased Taani, Iiri ja Inglismaa põldudega (nn keldi- ehk lateenipõllud) Asulad avaasulad; mäepealsed asulad (18), mil puuduvad kindlustuste jäljed. Varased ringvallid (ringvall > a) pühapaik? b) linnused? c) neemiklinnused ?) · Kaali järve ringvall: Kaali kraatrit ümbritseb kaks valli, millest üks looduslik ja teine kividest laotud
Põletamise puhul peeti silmas seda, et tõenäoliselt nii võiks surnu hing kehast kergemini vabaneda. Tarandkalmetes dimineerivad peamiselt ehted, tööriistu on harva, vaid mõni üksik ning samuti puuduvad ka relvad. Selle põhjuseks võib olla, et Roomlased arvasid, et elu pärast surma on hästi tore. See kujutab endast mõnusat-lõbusat pidu rohke söögi ja joogiga, tööd pole vaja teha ja ka sõidida pole vaja. Tarandkalmeid on leitud üle Eesti. Väga levinud on ka ripatsid ja helmekeed, samuti ka sõrmused ja käevõrud. Paljud helmetest on läbi käinud ka tuleriidal ning praegu kuldfooliumiga helmed enam nii ilusti ei sära, kui nad algselt võisid seda teha. Kaelaripatsid viitavad kõige rohkem tollaegsetele uskumustele. Rooma rauaajal on toimunud suur muutus vormid on tulnud kuskilt mujalt. Domineerima hakkavad geomeetrilised vormid (ring, romb, nelinurk vahel isegi võib välja lugeda risti
Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr. Tacticuse poolt "aestide" nime all. PT 6. Eestlaste muinasusund Vägi muinasusu põhimõiste ja põhielement oli vägi. Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai nõiduda jne. Inimesed kes seda väge oskasid, neid kutsuti tarkadeks
Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall. Kalevipoja säng-linnuste rahvapärane nimetus, sest eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit. · Kalmed- uusi tarandkalmeid enam juurde ei ehitatud ja uued kivikalmed kujutasid endast ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid. Esmajoones levisid liivast kuhjatud kääpad. Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. · Aarded- pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid, mille hulgas esines ka kullast esemeid
o Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr o Rooma rauaaeg 50-450 Keksmine rauaaeg · Rahvasterännuaeg 450-600 · Eelviikindiaeg 600-800 Noorem rauaaeg · Viikingiaeg 800-1959 · Hilisrauaaeg 1050-1225 EELROOMA-RAUUAEG Ilmuvad uut tüüpi kalmed, neljakandilised (Rooma-rauaajast), need olid varased tarandkalmed. N: Saaremaal on need koos. Aeg-ajalt esines ka põletusmatuseid. Tõugu külast leiti varaseid tarandkalmeid. Tuli välja, et pead olid osadel seal skalpeeritud. See võis olla nt selleks, et pea kolju oli tähtsal kohal ja taheti, et kolju oleks puhtam.. ülejäänud kalmete luumaterjal ei ole ilusti läbi töötatud. Miks kalmetüüp muutus? Tõenäoliselt on eeskujusid Skandinaavast. Seoses sellega, et õpiti ise rauda tootma, sepp oli jumal jne. Asulatel on välja eristatud mitmeid rühmi (tegu oli üksikasulatega):
*) 7kg soorauamaagist oli võimalik saada 2kg rauda, kui põletada seda 0.7kg puusöega ning lisada ka lupja. Lisaks tekkis kõrvalproduktina rauaräbu, mida polnud võimalik millekski kasutada, kuid see on olnud arheoloogidele kinnituseks, et teatud kohtades toimus raua sulatamine. -) Adrale ilmus juurde rauast tera ning seeläbi sai ka sisemaal põlde harima hakata (sisealade mullad olid viljakamad kui rannikuäärsed) * Raua ajal hakati kasutama ka tarandkalmeid, kuhu inimesed maeti ning seal ära põletati. -) Sinna maeti siiski jõukamaid inimesi. * Keskmisel rauaajal saab välja tuua palju iseloomulikke tunnuseid, sest just keskmisel rauaajal hakati Eesti aladele linnuseid ehitama (ka varem oli neid ehitatud, kuid nende kasutusiga polnud kuigi pikk), mis on kasutusel kuni muinasaja lõpuni. Linnuseid ehitati peamiselt mägede või küngaste peale ning nad olid peamiselt tehtud siiski puidust ja nad
Rõuge linnusest leiti vaid 6-7 rõhtpalkelamut. Rõuges oli linnuse kaitsesein tehtud horisontaalpalkidest. Kõigil linnustel on vist olnud horisontaalpalkidest müürid, sest püsti pannes jäävad jäljed maas olevatest palkidest, kuid kaevamistel on leitud vaid üksikute postide jälgi. Keskmise rauaaja kalmete pilt on äärmiselt kirju, võib eristada nelja põhitüüpi. Kõige arvukam tüüp on kivikalmed. Kivikalmete arv on suur, kuid nad näevad väga erinevad välja. Tarandkalmeid enam ei ehitatud, kuid sinna tehti ikkagi järelmatmisi. Rajati hoopis kangurkalmeid (tegemist on ringiga, kuhu maetakse). Kivivarekalmes on kive vähem. On ka kalmeid, kus on ääretult rikkalikke asju, näiteks Lepna, Proosa, Paju laevmatused kivikalmes. Kamberkivikalmed. Proosa kalmes lõhuti nõukogude ajal esemed töö käigus ära. Lepna haud on tuntud katkuhauana, mis oli Saaremaal Valjala vallas, avastas Marika Mägi. Nimi 'katkuhaud' oli sellest rahvast eemal hoidnud.
laotud kirst, kuhu asetati lahkunu. Umbes sel ajal hakati osadele rändrahnudele toksima ümarapõhjalisi 5–10 cm läbimõõduga lohukesi. Algas vanem rauaaeg, mille varasemat järku nimetatakse eelrooma rauaajaks (kuni u U 500 eKr 50 pKr). Kivikirstkalmete kõrval hakati ehitama uut tüüpi kivikalmeid - nn varaseid 500–250 tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega eKr olid korrapärased. 250 eKr – 50 Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. pKr 50–450 pKr Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse.