seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5. Tapmine 5.1. Elu karistusõigusliku kaitse absoluutsus ja ulatus 5.2. Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine (9. ptk 5. jg) 5.3. Abort (9. ptk 4 jg) 5.4. Inimese elu karistusõiguslik kaitse 5.1. Tapmine 1) Mõiste, inimese elu algus (sündimine) ja lõpp (ajusurm, eutanaasia) 1) Tapmisdeliktide liigitus: põhikoosseis (§ 113), kvalifikatsioon (§ 114) ja privilegeeringud (§-d 115-116) 5.2. Surma põhjustamine ettevaatamatusest (§ 117) 6. Süüteod tervise vastu (9. ptk 2. jg) 6.1. Õigushüve ja süstemaatika 6.2. Raske tervisekahjustus (§ 118), kehaline väärkohtlemine (§ 121) ja piinamine (§ 122) 6.3. Ähvardamine (§ 120) 7. Elu ja tervist ohustad süüteod 7.1
mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni. Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas). Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib
annaabi.ee 
