Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri
Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit. Tuntuim nimi sellest teatrist on Mari Savitski (1982), kes on esindanud Eestit Noorte Tantsijate Eurovisioonil ning võitnud mitmeid tantsukonkursse. 1994. aastal loodi esimene moderntantsukool - Fine 5 Tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Eesti Rahvusballett
hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit. Tuntuim nimi sellest teatrist on Mari Savitski (1982), kes on esindanud Eestit Noorte Tantsijate Eurovisioonil ning võitnud mitmeid tantsukonkursse. 1994. aastal loodi esimene moderntantsukool - Fine 5 Tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Eesti Rahvusballett
olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 1970ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. Aastatel 19851990 juhtis teatrit AgoEndrik Kerge. Jaan Tätte (sündis 24. märtsil 1964 Viljandis) näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres.
annaabi.ee 
