Swing Andra Sarapuu ja Kädi Piholaan Ajalugu 1930.-1940. aastate populaarseks muusikastiiliks oli swing. Sellest muusikast tulenes swingtants lindy hop Tuntud paaristants rock'n'rolli ja jive'i eelkäijana Lindy hop Swingtantsude esiema Sündinud 1920. aaastatel New Yorgi Harlemi linnaosas Savoy tantsusaalis Kõrgaeg sajandi 30.- 40. aastatel Mustanahaliste tantsustiil, mis suri praktiliselt välja 60. 70. aastatel Tänaseks levinud üle maailma ja saavutanud suure populaarsuse Charleston Swingtantsude otsene eelkäija Nime saanud sünnilinna Charleston'i järgi 1920. aastate Ameerika ja Euroopa moetants Blues Väga aeglane swingmuusika järgi tantsitav tants Kirjeldatud kui 3 minuti pikkust abielu
Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu ,,Oled teinud mind õnnelikuks", mida kuulates tundus mulle, et oleksin ajas tagasi rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd astub hobu omapead", mis sai väga rõõmsalt ja kelmikalt Zahharovi poolt lauldud, tekkis tunne nagu ma oleksin suves ; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Suveöö", see laul oli minu arust üks kaunim laul sellel kontsedil, laul pani minu südame kiiremini käima ja tundsin mitu korda oma näol tõelist rõõmu naeratust ; Lembit Veevo ja Helga Tõnson´i ,,Romanss", mis tõi nii mõnelgi vanaproual pisara silma, see laul oli
reformitaotluste mahasurumine 1968.aastal, mis tekitas Eestis sügavat pettumust. 1970ndail aastail olid noored eriti altid lääne mõjudele, nagu ka 1960ndatel. Kõige rohkem avaldus see muusikas, muusikatarbimises ning riietuses. Muusikat sai kuulata raadio kaudu, inimesed vahetasid omavahel heliplaate, mis omakorda lindistati ümber. Vanemate inimeste jaoks olid noored hukas- ükskõiksed, ebaviisakad, pikkade ja pesemate juustega ning kuulavad ,,karjumist". Samuti käidi tantsusaalis, diskomunade all tantsimas. Hukkaläinud noorus ei olnud kõige valusam probleem. Probleemiks oli päevakorras olev Eesti lõplik tasalülitamine, mis tähendas, et tuli hävitada keel ning rahvus. KOKKUVÕTE Sel ajaperioodil oli eestlaste olukord suhteliselt hea, kuna neile tõi see elus palju positiivseid muudatusi nagu näiteks majanduse halvenemise tõttu mindi üle rahapalgale, mis tõi nad hädast välja. Samuti said eestlased ühendust muu maailmaga, mis andis neile aimu, mis
talupojad siis teevad, kui Juliette soov täide läheb. Preili Marchand hakkas naerma krahvi (see kellel oli selline naiselik hääl) hääle üle nagu ka paljud teised. Krahv õnneks ei saanud aru, et ta hääle üle itsitatakse. Hiljem läks Juliette raamatukokku, kuhu tuli ka uus parun Herbert. Nad rääkisid juttu, kuni astus sisse uue paruni ema. Paruness ütles Juliettele, et ta ei eputaks teiste ees oma oskustega ja läheks oma tuppa. Hiljem tantsusaalis küsiti Juliette järale, kuid paruness ütles, et preili Marchandil hakkas pea valutama ja ta läks oma tuppa. Viimane abinõu Opmann kutsus Huntaugu Mihkli enda juurde külla. Alguses arvas, et opmann räägib talle häid uudiseid, kuid ei. Opmann tahtis mõisa Miinat teenijaks. Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga
talupojad siis teevad, kui Juliette soov täide läheb. Preili Marchand hakkas naerma krahvi (see kellel oli selline naiselik hääl) hääle üle nagu ka paljud teised. Krahv õnneks ei saanud aru, et ta hääle üle itsitatakse. Hiljem läks Juliette raamatukokku, kuhu tuli ka uus parun Herbert. Nad rääkisid juttu, kuni astus sisse uue paruni ema. Paruness ütles Juliettele, et ta ei eputaks teiste ees oma oskustega ja läheks oma tuppa. Hiljem tantsusaalis küsiti Juliette järale, kuid paruness ütles, et preili Marchandil hakkas pea valutama ja ta läks oma tuppa. Viimane abinõu Opmann kutsus Huntaugu Mihkli enda juurde külla. Alguses arvas, et opmann räägib talle häid uudiseid, kuid ei. Opmann tahtis mõisa Miinat teenijaks. Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga
aastate tuntuim Eesti džässmuusik Rootsis oli laulja Eugen “Massa” Raudsepp, kes pälvis ka kohaliku muusikakriitika positiivse tähelepanu. Tegelikult sai E. Raudsepp hakkama kõigi reeglite kohase hat trick’iga. Saabunud tundmatu sõjapõgenikuna veebruaris 1944 Rootsi, esines ta juba sama aasta 5. märtsist alates Põhjamaade parima svingorkestri, Lulle Ellboj277 bigbändi solistina 7 päeva nädalas Stockholmi suurimas, 2000-kohalises Vinterpalacet- nimelises tantsusaalis. Nagu M. Westin kirjutab, oli orkestri menu uue solistiga nii suur, et publiku nõudel lükati hooaja lõpetamine 2 nädalat edasi. 278 Kogu seda populaarsust ei oleks ilmselt õige ainult E. Raudsepa arvele kirjutada, kuid nagu meenutab K. Laren, oli tema osa selles üpris suur. 279 See väide tundub üsna tõepärane, sest ka kriitika võttis uue solisti hästi vastu – temaga tehti raadiointervjuu 280 ja Rootsi suurima džässiajakirja Orkester Journalen 274 B
annaabi.ee 
