Kasutati orkestri poolt mängitud Tsaikovski sümfoonilisi teoseid. Muusika andis edasi tegevuse olemust ja ka tegelaste emotsioone. Kui tegevus oli rahulik oli ka muusika rahulik ning kui tegevus läks karmimaks, näiteks tulistamise ajal, siis muutus ka muusika. Laval oli kujutatud mõisahoonet, kogu lava ja lavakujundus oli valge. Lava külgedel rippusid valged kardinad. Vahepeal lava kujundust muudeti. Mõisaesisest sai tantsusaal tumedate seinte, peeglite ja kuldsete lühtrite ning küünlajalgadega. Valge lavakujundus oleks igavalt ja tühjalt mõjunud kui poleks kasutatud valgustust. Huvitavama meeleolu lõi tantsusaal erinevate toonidega ja pindadega. Kostüümid näitlejatel olid vastavalt teose ajastule. Peategelastel olid rõivad erinevad, teistel sarnased värvi ja stiili poolest. Etenduse alguses olid kostüümid heledamad, mitte väga värvikirevad ja uhked. Kuid hiljem muutusid rõivad
Mis sai edasi mõisast? 1919.aastal hakkab tegutsema selles hoones Maardu algkool,mis kestab kuni 1956.aastani.Peale seda aastal 1956 härrastemajas paikneb kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoos, kes aastail 19761979 renoveerib hoone. Mõis tänapäeval Tänapäeval paikneb mõisa teisel korrusel seminarikeskus,mis sobib koolituste ja seminaride läbiviimiseks.Esimesel korrusel asuvad peosaalid(tantsusaal,jahisaal,punane saal,söögisaal,tordisaal).Samuti on seal ka Soome saun basseiniga kuni 12.inimesele ja mõisapargis saab vabaõhuüritusi korraldada. tagavaade eestvaade külgvaade
2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I Kevadine Luts 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk
2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio
ees, seest ruumid krohvitud jne. Avastas Moskvast tulnud kontroll, et tegemist on põllumajandussummade ebaratsionaalse kasutamisega ja hoone n.ö. konserveeriti - tekkis pooleteise aastane sundpaus. Suurte raskustega suudeti selgeks teha, et ehitus tuleks ikka lõpetada. Hoone pidulik avamine toimus 15. veebruaril 1985. aastal. Tuli tõdeda, et "Eesti Projekt" arhidekt Hindrek Piiber oli oma leiva auga välja teeninud. Suur saal nagu amfiteater, korralik lava, avarad fuajeed, suur tantsusaal, raamatukogu, baar, köök, ruumid töötajatele jne. Avamisele eelneval päeval toimus Vanalinnastuudio etendus "Grupipilt" - uues majas esimene üritus! Maja direktoriks jäi endiselt Aino Paju ja kunstilise juhiks Harry Veldi. 1990. aasta septembris lahkus direktori kohalt Aino Paju. Uueks direktoriks sai Elve Veldi, kes juhatas rahvamaja 1999. aasta kevadeni. 1999. aasta augustist on rahvamaja juhataja Martti Samolberg, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuri Akadeemia Teatrikateedri
maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvidega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Goghi sõbrad Emile Bernard ja Paul Gauguin pidasid mõlemad end cloisonnismi loojaks, kus värvitasapindu piiravad tumedad kontuurid. Igal juhul saab väita, et van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Suurepärane näide tema meisterlikust kontuuri kasutamise oskusest on 1888. aastast pärinev maal ,,Tantsusaal Arles'is", kontuuride ja tasapindade paeluv eksperiment, mis muuhulgas kujutab endast Bernard'i ja Gauguini kunstiliste katsetuste sünteesi. Sinivioletsel pintslijoonistusel ,,Vana viinapuuaed" viib van Gogh maalimisvõimalused äärmuseni. Ta paigutab suletud kontuurid avatud kontuuride taha nii, et ülesehituse tasakaal ja taimestiku dünaamiline liikumine ühinevad ülimalt elusaks lineaarseks pildiks. 9 PÄEVALILLED
Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ragtime'i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile. Samal aastal sai menukiks Irving Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel. Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, charlestoni ja black bottomit ning erinevaid "loomasamme" ja kohandama seda segu jazzmuusikale. Sündis tants nimega lindy hop, mis hiljem sai tuntuks ka jitterbugi nime all. Järk-järgult kujunes jitterbugist välja dzaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse
Bensiinijaama hoone 7 Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone
Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone
linna võtmetega. Aastal 1940 alustas Niemeyer oma esimese iseseisva projektiga. Minas Geraisi osariigi kuberner Benedito Valadares ja Minas Geraisi keskuse Belo Horizonte linnapea Juscelino Kubitchek soovisid rajada Pampulha linnast põhja poole uue eeslinna ning tellisid Niemeyerilt mitu hoonet, mida tänapäeval nimetatakse Pampulha kompleksiks, muu hulgas kasiino, tantsusaal, restoran, jahtklubi ja golfiklubi, mis asusid tehisjärve kaldal. Kompleks valmis 1943 ja sinna kuulus Pampulha Püha Franciscuse kabel, kuid katoliku kirik keeldus seda õnnistamast mittekirikliku välimuse tõttu. Vastuseisu tekitas Candido Portinari abstraktne fresko, millel oli kujutatud Püha
annaabi.ee 
