melissilehtedega, morss, kohv, tee Alkohoolsed joogid toovad pulmalised ise nt: Valge vein Dourte Cristal Cardinal A. C Prantsusmaa; Punane vein Bonacchi Chinanti Classico, Itaalia; eesti viin "Viru valge", konjak Chàteau de Montifaud, Prantsuse Saali rent: 17:4524:00 210 eur Teenindusviis: Banketiteenindus, laua taga istumisega pidulik õhtusöök, täisteenindamisega Varuks lillevaasid külaliste toodud lillede jaoks Tantsuplats lava ees Kannuvesi värskete maasikate ja melissilehtedega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laudade paigutus Saalis laudade paigutus: ruudukujulised 7x 8st lauda, 1x 6ne laud, 1x
mis asub eemal asja teeb keeruliseks kui inimene jookseb siis svamm rapub ja vesi voolab selle seest välja seega kaotab inimene palju vett tuleks olla ettevaatlik ja pigem teha kiirkõndi kui joosta. Veel oleks huvitav ka mängida mängu mis on läbi aegade laste lemmik olnud ehk visata rõngad umber mingi eseme nt limonaadi pudeli ja kui saad pihta siis ongi jook sinu. Täiskasvanutele võiks veel olla ka tantsuplats kuna rahvast tuleb üpriski palju kellest suurem osa on täiskasvanud seega peaks tantsuplats olema ikkagi üpriski suur usun et ega ka lapsed ei saa ühest korralikust tantsust üle ega umber. Ja nagu alati ei saa suvistest üritustest üle ilma alkoholita. Toitudest võiks olla mingi salat, puuvilgu, muidugi ka midagi soojemat toitu nt kartlit ja grilltooteid lastele võiks olla komme küpsiseid ja mud magusat(muidugi vanemad
viirgudes sõjavägi, Sparta kodanik, Sparta maaori, Sparta vaemate nõukogu, rahvavõim, väejuht, Ateenas elavad võõramaalased, eesvärav (uhke sissekäik), Ateena neitsitempel, lapse (poisi ) juhendaja, ennustus, vanema põlvkonna jumalad (Maa ja taeva lapsed), alasti oleku koht, spordiharjutused, luule, puhkpill, üle-Ateenalised pidustused, tegevus, kub tegevus, lõbus tegevus, vaatamise koht, rikas koorijuht, tantsuplats, telk, seadeldis, tarkusearmastus, jagamatu osake, vaatlusel põhinev üldistus, arstivanne, uurimus, vormid, kõrgem filosoofiakool, filosoofide gümnaasium, ainuvalitseja, muusade pühamu, sammaskäik, leidsin. Vastused: 2.Kreeka-Mükeene kultuuriks nimetati, sest Mükeene linn oli Kreeka keskmeks (seal oli kultuur ka kõige arenenenum) ja sealt on kaevatud välja ka tänapäeval kõige suurem hulk erinevaid esemeid tollest ajastust. 3
töötajad. Inimesi on kokku 45. Meessoost isikuid on 25 ja naissoost isikuid 20. Rahvuselt on kõik eestlased. Eesmärgiks on koos lõbusalt aega veeta ning oma kaastöötajaid paremini tundma õppida. Pidusöögi aeg: 16.detsember 2011, alates 17.0023.00. Koht: kohvikus "Kaffel", mille saal mahutab kuni 50 inimest. Asub Pärnu mnt. 67a, Tallinnas (õnnepalee kõrval, ajakirjandusmajas). Laua asukoht aknad snäkid sampuseklaasid uks trepp tantsuplats elav bänd Menüü Jook: klaasike majavürtsidega valmistatud hõõgveini (pakutakse kohe saabudes), morss, vesi (kaunistatud melissilehtede ja pohlamarjadega), kohv või tee (magustoidu kõrvale). Snäkilauale: juustuviinamarjaoliivi tikusuupiste, shampinjon sinihallitusjuustuga, õrnalt soolatud lõhelõigud jõhvikakattega, küpsisevalik, puuviljavalik.
kus on nii pikk ja huvitav ajalugu, samuti suur hoone ja mugav sisustus, õige kesklinna asukoht toob ettevõtjale palju erinevaid kliente ja korralikku sissetulekku. Restorani põhikliendid on turistid, neid tuleb 8 kuni 10 tuhat inimest aastas. Teisel kohal on tudengid kes käivad söömisel igapäev ja muidugi linnarahvas. Tore restoranis ka peod panna, muusika aparatuur ja suur tantsuplats ei anna kellegile igatsema. 3.5. Mittu töötajat ja millistel positsioonidel nägid köögis? Külastasime ka kööki ja seal ma olen näinud kaks meest kes valmistasid pliidijuures mingit toitu, ja kaks naist kes olid klienditeenindajad. Sain teada ka, et ettevõttes töötab täiskohaga umbes 30 inimest ja paljud nendest on kohal juba 6-7 aastat. Peakokk ütleb, et oma töötajad ta hoiab ettevõttes nii kaua aega töö- ja palga stabiilsusega. 3.6
algul. (Varem juhatas orkestrit esiviiuldaja, tsembalist või organist.) Millised on sümfooniaorkestri põhirühmad? Põhirühmad on: puupuhkpillid; vaskpuhkpillid; löökpillid; keelpillid. Millal tekkisid Eestis algelised orkestrid ehk nn. pillikoorid? Eestis moodustati esimesed orkestrid (pillikoorid) XIX sajandi keskpaigas. Tähtsamad punktid Kujunemine, mõiste · Orkester kujunes välja Antiik- Kreekas. XVII ja XVIII sajand. · Orkester Poolkaarjas koori tantsuplats teatrilava ees. Hilisem (praegune) mõiste on muusikute rühm, kes sellel platsil mängis. · Orkestrisse kuulusid tänapäeva pillide eelkäijad nagu viola da gamba, violone, mitmesugused puhkpillid. · XVIII saj. teisel poolel kujunes välja klassikaline orkester. · XVIII saj. eelistati orkestri koosseisus puupuhkpille XIX saj. tõusis vaskpuhkpillide osatähtsus XX saj
Peale koolitust on planeeritud mitmed erinevad aktiivsed tegevused nagu võrkpall, võistlused vees ja palju muud. Võistlused viiakse läbi enne suvepäevade algust tehtud gruppide vaheliselt punktide peale. Peale väsitavaid mänge on taas aeg söömiseks, peale mida läheb uuesti mängimiseks. Nüüd jätkatakse aga veidi rahulikumate ning füüsiliselt kergemate mängudega. Pärast mänge ootab ees aga kõiki inimesi õhtune snäkk ning mõnus tantsuplats ehk siis hakkab vaba aeg. Hommikul läheb kohe kõik edasi, alustades söömisest ning kursusest. Seekord on tegemist naerukursuse ehk naerujoogaga, mille käigus saavad kõik end tunda juskui lapsena- tuleb lihtsalt naerda, erineva hääle ning näoilmetega. Naerul on positiivne mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ning stressi, valu ja depressiooni pidurdav toime. Naer annab jõudu, jaksamist ja lisab harmooniat argiellu.Naer lisab loovust, õppimistahet, ühtekuuluvustunnet,
Eristatakse suuri dionüüsiad ehk linnadionüüsiad ja lenaiasid. Mõlemates esineti tragöödiatega. Suured dionüüsiad leidsit aset märtsis-aprillis, lenaiad jaanuaris- veebruaris. Dionüüsiatele tulid kohale inimesed üle kogu Kreeka, lenaiade traditsioon on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid?
Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum – hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid – rajatakse mäe sisse. Maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater – vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele. Asus akropoli jalamil. Ehitati järsu künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel
tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist. 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Dionüüsiad, kus toimus rongkäik, ditürambide esitamine ja näidendivõistlus. Lenaiad olid veidi väiksem pidustus, esitati samuti tragöödiaid, suunatud kohalikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. Theatron kogu ehitis kokku. Ekkyklema ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkestra esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid
märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. 4. Teater a. Kreeka kui teatri sünnimaa: · Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. b. Kreeka teater koosnes 3 osast: · Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. · Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. · Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. c. Etenduse korraldus: · Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. · Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) · Sealsamas söödi-joodi.
relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske
relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske
saj eKr 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Suured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva: kultuslik rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Lenaiad: jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus, samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. orkestra : algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala skeene : algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske theatron: algselt vaatamispaik, hiljem kogu ehitise nimetus ekkyklma: ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkester orchstra, tähendas tantsuplatsi; stseen skn, tähendas hütitaolist ehitist, telki 49
jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus, samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele Tragöödia on eriti iseloomulik Ateenale (hiljem levis ka mujale) Algselt iga näidend vaid ühekordseks esitamiseks (hiljem, 380. aastail hakati kordama) 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkestra (kr orchstra `tantsuplats'): algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester] skeene (kr skn `telk'): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske [> stseen] + proskeenion, episkeenion theatron (kr `vaatamispaik', pealtvaatajate toolid), hiljem kogu e hitise nimetus ekkyklma (ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks)
neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid rajatakse mäe sisse.maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele. Asus akropoli jalamil. Ehitati järs künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel orkestra, , selle taga soene, mille esimüür oli taustaks tegevusele
ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis) ,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor. Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesis Jäljendamine, kunsti olemus. Hamartia - Eksimus, tegelased polnud mitte loomult halvad vaid eksisid. Anagnorisis Äratundmine (tõe)
võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. · Samal ajal tugevnes Makedoonia, mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad. Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis
Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist).
Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist).
Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist).
peavoolule, mis on tänapäeval muutunud klassikaks: nii pöördub ta otseselt Walt Whitmani või Ezra Poundi poole, viitab T. S. Eliotile ja isegi Virginia Woolfile. Viited ka Nietzschele ja Kafkale. See pole kõige tüüpilisem Eestis, kus uuema kirjanduse kontekst on ajalooliselt keerukas ja mitmekihiline. ,,Merimetsa" väljendus on napim, põhitoon on sümbolistlik, ikka ja jälle ilmub salapärane tantsuplats, mis asub kuskil Stroomi rannas, Seewaldi külje all. Merimetsa" ka märk sellest, et Riismaa on vähehaaval hakanud oma poeetilist jõudu valitsema. ,,Tarabella" (2017) interaktiivseid muuseumide rakendusi, kuid ka Tarabella luulekogu, mis osaliselt haakub Merimetsa piirkonnaga. Otsinud vanast ajakirjandusest välja vanu uudiseid, millest on sündinud luuletus. Tarabella peaks olema koera nimi, kellest sai tänava nimi, millest tuleb tekstikogu pealkiri. Seewaldi ja Tallinna maastikud
mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites seega ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli. Samas välistasid nad igasuguse miimika, lastes näitlejatel mõjule
sisuülevaade, et nad kuulata viitsiksid. Komöödiad, naeruvääristati kreeklasi - mantlikomöödiad. Toogakomöödiad – roomlastest. Pantomiimid. Lugemisdraamad. Palju pidustusi – 48 päeva aastas lavaetendusteks, tasuta etendused hommikust õhtuni, rahastas riik ja jõukad kodanikud, publikuks lihtinimesed. Livius Andronicus – kuulus kreeklane, kes kasutades kreeklaste tekste lavastas esimese tragöödia ja komöödia. Need olid värssides, kuid roomlased jätsid ära koori. Vähenes tantsuplats, võeti kasutusele rohkem dekoratsioone. Miim – kehakeel oli veiderdav Atellaan – näitemäng, kus olid teatud tüüptegelased, tüüpsüžee tehti nalja kaasaja üle, improvisatsioon Plautus – osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Ta kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21. Tema eeskujudeks olid uusatika komöödia loojad ning sageli kasutas ta kontaminatsiooni ehk mitmest
mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites seega ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli. Samas välistasid nad igasuguse miimika, lastes näitlejatel mõjule
kuni jaanipäevani, vahel kauemgi. Põhja-Eesti kiik oli tugeva ehitusega ja kestis aastaid. See rajati kahe toestatud samba vahele, kiik koosnes liikuvast võllist ja kahest teineteise vastu asetatud lauast, mis ühendati võlliga 48 samba abil. Kiik ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale (vainule, karjamaale vm). Selle kõrvale rajati tasasem tantsuplats (tsõõriplats) ning jäeti ruumi jaanitule jaoks. Peamised kiikujad olid tüdrukud. Poiste ülesanne oli teha kiik ja kiigutada. Vahel asusid poisidki kiikuma ja võistlema, kes suudab kiike kõrgemale ajada. Ilma lauluta kiigel ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati.
annaabi.ee 
