Tiit Lauk humanitaar
seisud algavale svingiajastule kohaselt pehmekõlalisemad. Suurima muudatusena torkab
peaaegu kõikides orkestrites silma akordion, mis jääb kuni kümnendi lõpul tegevust alustanud
Longhairs’ini (vt foto 24) kõikide koosseisude lahutamatuks osaks. Üha harvem näeb tabelis
seevastu bandžot, mida aastakümne teisel poolel asendab pehmekõlalisem ja võimaluste-
rohkem kitarr (The Dancing Travellers, Kuldne Seitse, Longhairs, Six Swingers). Esimese
järgnevatel aastakümnetel tantsuorkestrites asendamatuks muutunud pilli – elektrikitarri –
kinkis teadaolevalt Tallinna garnisoni džässorkestrile kindral Johan Laidoner 1938. aastal
(Saan 2006: 58). See viitab otseselt svingiajastu kõlaideaalide rakendumisele Tallinna
džässilikes tantsuorkestrites, mida kinnitab ka A. Mutsu (1999, 6: 23).
Tallinna restoranide ansambleid vaadeldes hakkab silma koosseisude suurem mitmekesisus
juhumänguorkestritega võrreldes: esines nii 3-liikmelisi (Estonia Punases saalis), 4-liikmelisi
annaabi.ee 
