MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "Stitch" Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012.
1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise 2009 pälvis Tartu medali muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi Paul Mägi on tunnustatud dzässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel Ungaris, Bulgaarias, Kuubas, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Inglismaal, USAs jm. On esinenud koos BBC ja Bostoni Sümfooniaorkestriga.
on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz-ansambel JBB. Etenduse peaosatäitjateks olid Helen Bogatch ja Sergei Upkin. Lavastuse koreograafia autoriteks on Eesti Rahvusballeti tantsijad Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin. Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile. See lugu algas nii, et kõigepealt veetis ühes baaris aega üks maffiaboss, kes veetis seal aega oma sõprade ja abikaasa seltsis. Järsku ilmusid baari kaks noort, üks kaunis kergeusklik neiu ja suhteliselt tagasihoidlik noormees. Nad ei märganud mingit ohtu ja arvasid, et see on täiesti tavaline baar, kus nad saavad koos tantsida jms. Otse kui märkamatult tõmmati neiu mafiabossi punti ning ta ässitati noormehe vastu üles.
· dialoog tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid · paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi
esteetilised traditsioonid. Dramaatika ja teater Kuna draamatekste kirjutatakse vähem on hakatud aina rohkem proosat teatri jaoks kohendama. Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlemine näidendiks. See võib olla autoritruu, kuid tekstiga võib ka vabalt ringi käia. Dramaturgiline tekst mingile teisele tekstile põhinev draamateos. Kuuldemäng kuulamiseks ja raadios esitamiseks mõeldud draamateos Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, ka soriginaallooming või kirjandusteos dramatiseering Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike poolt loodud teos. Iga lavastus on oma tõlgendus teosest, seega on igaüks eraldi kunstiteos. Etendus lavastuse ühekorde esitus, iga etendus on ainukordne. Tragöödia, komöödia, draama Tragöödia näitekirjanduse traagiline tekst, mille juured ulatuvad Vana- Kreekasse
Kas see on kõik? Kas lugu on ainus sisu tantsukunstis? Lugu on sisu pealispindne vorm (surface), sellest allpool on sügavamad kihid ja tasandid, mis annavad sellele loole individuallse eripära ja omalaadse uue sisu. Sisu, eelistused, soodumused, huvid on kõik ideed tantsus. Kui nad rakenduvad meediumis, saavad nad sisuks. Looja elufilosoofia, tema suhtumine teistesse inimestesse, poliitikasse, religiooni, kunsti, on kõik potensiaalsed sisulised teemad tantsulavastuse loomiseks. Kui kõrvale jätta lugu, siis mis jääb alles? Töö abstrakstete ideedega, kus liiguvad kehad, toimuvad mingid rütmimuutused, on mingid sammud, helid, valgustus kas see on sisutu? Või lihtsalt süzheetu, ilma loo jutustamiseta? Koreograafi ja tantsijate suhtumine, eelistused, soodumused, huvid jäävad sellesse töösse ometi, ka siis kui otseselt lugusid ei jutustata. Sel juhul saab neist töö pemine sisu (olulised on ka kontekst - aeg ja koht)
igapäevaelu teatraalsuse. 5. Draama on mõeldud eelkõige teatris esitamiseks. Kirjanikud arvestavad teatri võimaluste ja vahenditega. DRAMATISEERING eepilise teose teksti ümbertöötlus näidendiks. See võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust, samas võib sellega ka vabalt ümber käia teksti kärpides, tõlgendades või midagi lisades. LIBRETO muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. STSENAARIUM filmi või saate kirjanduslik alustekst LAVASTUS kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Aluseks tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. ETENDUS lavastuse ühekordne esitamine REPLIIK ühe tegelase kõnevoor, vastulause REMARK tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis on enamasti pandud tekstis sulgudesse
kõnest), suhetele, elu teatraalsusele. Teatraalseid võtteid. Näidendi vastuvõtt teatris: peab ühel õhtul ette kandma, publik ei saa muuta vaatamise tempot, mõtiskleda Mõeldud teatris etendamiseks Mõeldud lugemiseks Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks. Tavaliselt raadios esitamiseks mõeldud draamateos, mida nim ka raadioteatriks. Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. Stsenaarium filmi, saate kirjanduslik alustekst. Võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering. Absurd mõttetu või ebaloogiline nähtus. Absurditeatrer 1950ndatel esile kerkinud, iseloomustavad seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumise absurdsus. Sündmus tegevus või nähtus, mis eristub argirutiinist või teistest sündmustest. Toob endaga kaasa muutusi.
Libreto Dramatiseering Luulekompositsioonid Stsenaarium Kollaaz Luules ja proosas on samuti olemas dramaatiline element (eepiline, jutustav). Ballaadid on samuti väga dramaatilised. Kollaazid on erinevate tekstide vabad montaazid. Karusoo näidendid põhinevad intervjuudel, mälestustel, dokumentaalsel materjalil. Libreto on tantsulavastuse lühike sisukirjeldus, muusikalise lavateose tekst. Dramaatika ja eepika võrdlus. Samad tunnused: 1) väljendusvahend: sõnad; 2) jutustuslikkus. Ka filmis ei kasutata jutustajat, see on varjatud (kaameratöö). I)Draamateosele on iseloomulk suletus, saavutatakse autentsuse illusioon. Võib ka olla publiku poole pöördumist (et rääkida oma mõtetest) kaasajal enam ei kasutata. II)Aeg-ruumiga manipuleerimine on näitekirjanduses keerulisem. Mõnes mõttes oli
annaabi.ee 
