Korduva rütmjärgnevuse nimeks oli talea ja korduva helikõrguste järgnevuse nimeks color. Guillaume de Machaut(u 1300-1377) Ars nova silmapaistvaim helilooja Suur luuletaja Kõige keerukamas laadis on tema loodud motetid, kus on kasutatud matemaatilist korda ja iserütmilist tehnikat. Samas oli tema looming laulva meloodia ja tundelise väljendusega. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk lai’sid(tantsulaulu vorm) ja virelai’sid(prantsuse ilmaliku luule ja muusika üks tähtsamaid vorme) Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust muusikast kõrgemale. Tema kuulsaim teos on esimene terviklik neljahäälne missatsükkel „La messe de Nostra Dame“-kuueosaline Ars nova ajastu lõpp, Ars subtilior. Machaut looming oli 14. saj prantsuse muusika kõrgpunktiks, ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga.
Martide-kadride külaskäik koosneb mitmest osast. Tervitus- ja sissetulemislaulus paluti tuppa lasta ning kirjeldati pikka teekonda. Sisenedes võttis mardiisa kotist peoga viljateri ja külvas neid põrandale, sealjuures lauldi õnnistuslaulu. Võis juhtuda, et mardiisa andis vitsakimbuga igale majalisele sähvaka ja soovis: "Tuoreks, terveks!" Mõnikord kontrolliti, kas majapidamine on korras ning kas lapsed oskavad lugeda. Kõikjal oli kombeks martide tantsimine (hüppamine, kargamine), tantsulaulu tunti aga ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tants oli varemalt mingi hüppetants ¾ taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Mangumislaulus paluti pereisalt ja -emalt ande (kala, liha, kapsaid, õlut, vorste). Erinevalt mardisantidest nurusid kadrid ka takku, villu, lina ("Katri tahab takkusida, Katri vingub villasida, nuuksub lina nuustakaida!").
annaabi.ee 
