etendust luua - on mitmeid. See on palju komplekssem ja mitmetähenduslikum, kui morsekood. Iga uus etendus loob oma mooduse ja viisi, kuidas kommunikatsiooni luua. Ent suhtlemine toimub ühiste, arusaadavate ja jagatud koodide abil. Kui publik ei saa aru, mida koreograaf teha püüdis, siis suhtlust ei toimu, toimub lihtsalt kineetiline, paremal juhul energeetiline "nonsens", mis on tihtipeale poolikute ja lõpetamate (välja arendamata) tööde tunnuseks. TANTSUKOODID on sarnased TEATRIKOODIDEGA, sisalduvad teatripraktikas - publik teab, millal istuda, millal jutuajamine lõpetada ja millal lavale vaadata, ilma, et keegi seda ütlema peaks, reageerides sel moel kokkuleppelistele koodidele: tuled kustuvad - jutuajamine saalis vaibub, lavavalgus süttib- publik saalis jääb vait ja asub vaatama, kuidas tantsijad liiguvad laval muusika või heli saatel. Kui kõik lõppeb, publik plaksutab.
annaabi.ee 
