suure üle-eestilise laagri ,,Step up". Neiu põhimõte on see, et ei tohi karta oma unistusi ellu viia. "Kõik on võimalik, kui ainult tahta, 19 aastaselt saati teadsin juba, mida ma tahan. Kui minult küsiti, siis ütlesin alati, et tulevikus olen omas kontoris." Mida ta on ka saavutanud. Veel käib Siret Luugima vähemalt korra aastas Rootsis ennast täiendamas. "Nüüd on mul võimalus saada Rootsis suure tantsuetenduse juhiks." Selle poole ta ka püüdleb. Siret on nimelt parim näidis sellest, et kui midagi väga tahta, on kõik võimalik. Ta lahkub vestluselt sõnadega "Alati on kõik oodatud tantsima ja kunagi pole liiga hilja alustada."
Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata, Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust. Balletti lavastaja, koreograaf ja kunstnik on Mai Murdmaa, kes on teinud suurepärast tööd. Nii Kaie Kõrb kui ka Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski on suurepärased tantsijad ja suudavad terve etenduse olemuse edasi anda. Balletti kaasaegsus ilmeb nii muusikas, tantsu kui ka kostüümides.
parimad asjad maailmas ei ole asjad. Libreto ja lavastaja Neeme Kuningas Sündinud 1955.aastal Kilingi-Nõmmel ning on Rahvusooper Estonia lavastaja aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja peaprodutsent aastatel 1994-2010. Kuningas on lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulja erialal ning Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka. Lavakujundus Hardi Volmer Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik. Volmer on lõpetanud Tehnikakooli nr 4 rätsepana ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstniku erialal. Pärast ERKI lõpetamist asus tööle filmistuudiosse Tallinnfilm nukufilmilavastaja ja kunstnikuna, töötades samal ajal pidevalt
määramisel ja saavutamisel. Tants ja isiksus koos liikumiskeelega (tekstiga) teevad etendusest selle, mis ta on. Osa koreograafe loob liigutused lavastuse loomisprotsessis koos tantsijatega - arvestades tantsija kehalisi iseärasusi ja füüsilisi võimeid, tema isikupära, loovust, väljanägemist, sugu, tantsutehnikat ja ka biograafiat. Mõnedes töödes ei ole võimalik esitajat vahetada, ilma, et töö mõte selle all ei kannataks. Muusika on traditsiooniliselt olnud I kohal tantsuetenduse loomisel ja on seda ka tänapäeval mitmete koreograafide jaoks, olles seega koos liikumisega võrdselt tähtsaks meediumiks koreograafile idee avamisel. Iga tööd analüüsides võime küsida: 1. Kas heli (muusika) on liikumiste SAATJA? 2. Kas heli (muusika) on lavastuse loomisel peamiseks inspiratsiooniallikaks? 3. Kas heli (muusika) ja liikumised on omavahel seotud? Milline on see seotuse aste ja määr? On nad teineteisega integreerumud? Sõltumatud? Iseseisvad?
annaabi.ee 
