Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment,
fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
MTÜ M-Dance'i." M-Dance alustas 2009. aastal Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, Kehtnas ja Naksitralli lasteaias. "Nädalas oli mul 17 trenni ja kõik üksi." Kuna ta tahtis lastele rohkem võimalusi pakkuda, siis kaasas ka sugulase Liina. Pärast esimest hooaega kaasas veel treenereid ja ise hakkas üha rohkem keskenduma organiseerimisele ja reklaamimisele ehk rohkem juhtimise peale. "Tekkis mõte luua ka esimene tantsuetendus." 19. detsember 2010 on see maagiline päev, millal see juhtuski. Etendus sai nime "Eesti kultusfilmid läbi aegade." Seal osalesid kõik kooli tantsijad. M-Dance tegutses kaks hooaega ja teisel aastal avalikustati ka firmasaladuse "M" tähendus. "M" tähendas Marikas't ehk Marikas-Dance. MARIKAS tantsukool 2011. aastal uus ja värske nimega tantsukool, kus tantsis juba 300 huvilist Rapla maakonnast. Nüüd juhtis Siret seda kooli jällegi üksi. Lisaks sellele laienes Marikas ka Tallinnasse
RainbowJazz raames lavale originaaletenduse ,,Episoodid", oli Vanemuise Kontserdimaja poolt produtseeritud H. Sarmato Jazz ooperi "Manon" maailma esiettekande koreograaf ja tantsusolist. Viimase kohta võis lugeda Eesti Päevalehest järgmist:"Mustanahaline tantsija Russell Adamson oli tõeline rosin. Nii head jazztantsu näeb Eesti lavadel harva. Ta keha reageerib saksofoni viguritele nagu iiris ja sulavõi." Mõningaid tutvustusi tema töödest Eestis: · Muusikaline tantsuetendus ,,Peegelpildid" on viiest erinevast rahvusest artistide ühine originaallooming, mis vaatleb muusikat ja tantsu kui muutliku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Täiuslikust vitaalsusest kantud emotsioonid sünnivad vestluses iga noodi ja sammu vahel iga uus emotsioon on vastus rütmile ja svingi tunnetusele. ,,Peegelpildid" on ainulaadne etendus, kus tantsijad lähevad mängleva kergusega kaasa muusikute ootamatute improvisatsioonidega
-14. sajandil). ( Sealsamas 2008: 151) 3.3.3. JAAPANI TEATER Jaapani rahvusliku teatri algidudeks tuleb pidada shinto templites etendatud rituaalseid tantse ning laulusid kangura'sid. Kui Jaapanisse hakkasid tungima hiina kultuuri mõjud, siis tekkisid teatud muutused ka laulu- ja tantsutraditsioonides. Religioosne mõte segunes koomikaga. Sellest arenesid esimese aastatuhande lõpul draama sugemetega tantsu- ja laulumäng ( sarugaku) ning peamiselt külades mängitud rahavlik tantsuetendus (dengaku), mis tähendas legendidega seotud muusikat. ( Sealsamas 2008: 153) Suure tähtsusega on jaapani teatri ajaloos tantsu- ja laulumängudest 14.sajandil välja arenenud ja tänapäevani Jaapanis suurt populaarsust nautiv nõ, mis tähendab meiterlikkust, võimekust, oskust. Algul kujutas see teater endast usupühadel korraldatud draamaetendusi, mille sisu oli lüürilis-melodraamaline, esitluslaad aga pantomiimilismuusikaline
võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis-laululine tantsuetendus. Autor, kes lõi tragöödia teksti, see 7 komponeeris ka muusika ja oli samas ka lavastaja. Ditürambi laulis koor, kui koor ei laulnud, siis tekkis dialoog. Tragöödiate põhiteemaks olid müüdid. Eelkäijaks oli eepos. Aines põhinebki peamiselt kangelasmüütidel. Üheks eripäraks see, et müütidest esindatud kitsas ring valdav osa Trooja sõjast, teine
püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants, laul, kõne, flöödimäng jne väikesed koomilised stseenid. Satura tuleb ühest templi roast suur puuviljavaagen erinevatest puuviljadest, st oli erinev, mitmesuguste asjade kompott. 3. sajandil tekivad atellaanid (Atella linna järgi). Need olid samuti sellised primitiivsed rahvalikud
loodud ja äratuntavat stiili, on vaimustav. KÜSIMUSED koreograafile: Kas ma kasutan tantsuteatri koode? Kas ma viitan(vihjan) ümbritsevale elule ja maailmale mingil moel? Kas ma loon oma töös mitmeid idee tähendusvarjundeid? Kas etendus on vaatamisväärne iseenda pärast? KUIDAS KONVENTSIOONID. VASTUVÕTT JA INTERPRETATSIOON FUNKTSIONEERIVAD TANTSUETENDUSES Jakobsoni jäsgi on 6 kanalit (channels), mis töötavad võimaluste loomisel. Et tantsuetendus kommunikeeruks, ka lubades etteaimamatuid reaksioone esile kutsuda. Mis määrab tantsuetenduse edu, kui eeldada, et on olemas head ideed , mis väljenduvad kõigis 4-s meediumis meediumis: 1. Selle elemendid on referentsiaalsed 2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4. Elemendid on faatilised (phatic) 5. Elemendid on injunctive (injun -ausõna!) 6. Elemendid on performatiivsed
annaabi.ee 
