Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
Harilikult
järgnes tanutamisele põlletamine, st. noorikule põlle kui abielunaise kohustusliku riietuseseme
ettesidumine.
Sellega kaasnes põllelappimine, st. noorikule raha korjamine, mille puhul pidid
pulmalised põlle sisse raha viskama. Järgnes nooriku tantsitamine, mis kuulus algselt
arvatavasti muistsesse viljakus- ja sigivusrituaali: pärast tanutamist ja põllelappimist viis mõni
peigmehe sugulane, uuemal ajal peigmees ise, nooriku esimesena tantsima. Seejärel
tantsitasid teda järgemööda teised pulmalised. Teise pulmapäeva õhtul viidi noorpaar
rituaalselt magama.
Kolmandal pulmapäeval algas veimede jagamine. Algselt oli sellel nii maagiline kui
sotsiaalne eesmärk: hea läbisaamine tulevase mehe ja tema sugukonnaga. Mõnel pool said
oma uuelt perenaiselt kingitusi ka kariloomad. Lehma sarvede külge seotud vööd ja paelad
võttis peigmehe ema pärast endale. Sellel päeval koguti veel ka mitmesuguste kommete ja
mängudega raha
annaabi.ee 
