Eluvesi- Kirjand mehest, kes elas ebainimlikult kaua. (mõttevili)
segaduses ning olukord tundus lausa meeleheitlik, selle tunde ajendil üritas ta endalt elu
võtta. Ta hüppas pankrannikkult alla… langes ja langes… ning põrutas PÕMAKI vastu
kiviklibust järsaku algust. Valus oli. Väga- väga valus oli mehel. Ta nuttis ning piinles,
kuid surm ei tulnud. Mees oli hämmingus, et ta meetod oli teda alt vedanud ning suurest
šokist kadus tal pilt eest ära.
Kas päikesepaistet on võimalik kuulda? Mehele tundus, nagu ta kuuleks seda oma
näol tantsisklemas ning tuult ta juukseid sasimas. Ta otsustas, et aeg on koju minna ning
asjade käigu üle veidi enam mõtelda. Kuid kodu asemel leidis ta end hoopis ühe väikese,
kuid hubase kohvikukese eest. Ta otsustas sisse astuda ning oma saatuse üle arutleda
tassikese kohvi kõrval. Mõeldud, tehtud. Laua taga istudes vaatas ta ringi ning tõmbas
endasse värve ning lõhnu, mida ta kohvikus nägi/tundis. Ta talletas kõik endale mällu:
annaabi.ee 
