Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne- Tegevuslaadi vaheldumist väljendavad verbid. Tantsisklema, mõtisklema, haugatama Määrsõnatuletus Viis: -lt (ehmnult), -sti (hästi), -li (kõhuli) huvitavalt, nähtavasti, etapiti, meeleldi, aruldasa, vastakuti. lt-liite põhiül. On muuta omadussõna määrsõnaks.
Viimasena valvas pada Kalevite poeg, kes oli kavalam. Kui külaline saabus, tahtis Kalevipoeg saada pandiks Härjapõlvlase kuldkellukest. Kalevipoeg saigi kellukese enda kätte ja seejärel lõi ta härjapõlvlasele otsaette tugeva nipsu, mille järel härjapõlvlane maa alla vajus ja temast jäi järgi vaid sinine suits. Samal ajal ärkasid teised mehed ja ka vanaeideke. Eit märkas kohe, mis oli juhtunud. Ta tundis ära Sarvik-taadi salariista, hakkas laulma ja tantsisklema ning kargas kuristikust alla. Mehed sõid oma kõhud täis ja heitsid tuulepaistel puhkama. Muruneidude tants Mehed lasid muruplatsil leiba luusse, kui sinna saabusid Murueide noored tütred. Nad lasid meestel magada ja näitasid Kalevite pojale unenägusid. Nad näitasid, et ta peaks tagasiteel oma surnud hobuse ehtima, austuse märgiks.Veel öeldi talle, et kui ta tahab taevasse pääseda tuleb tal sõjas nõdrad nottimata, poisikesed puutumata ja laste isad tapmata jätta
Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant. Produktiivsus teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt mine (laulmine), -lane (tartlane). Leksikaliseerumine muutumine kindlaks sõnavaraüksuseks. Idiomatiseerunud muutunud tähenduslikult iseseisvaks. Frekventatiivid väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. 1. le (rutlema, uitlema) 2. skle (tantsisklema, kõnnsiklema) 3. tle (arutlema, imetlema) 4. i (sähvima, kompima) 5. u laksuma, praksuma) 6. ki, -gi (ohkima, möögima) 7. ku, -gu (haukuma, näuguma) Momentannverbid väljendavad ühekordset tegevust. 1. ata (jõnksatama, niutsatama) 2. ahta (urahtama) Kontinuatiivverbid väljendavad pidevat kestvat tegevust. 1. ise (kolisema, sulisema) 2. tse (veritsema, nokitsema) 3. rda (ähvardama, leierdama) -sta
-nda eestindama, esindama -u sulguma, haukuma -ne tervenema, kaugenema Nulltuletus (sõnatüvele lisatakse -ise krabisema, helisema tegusõna tunnused ja lõpus. -tse vagatsema, kaitsema Muutuv sõnaliik jääb enamasti -ata nuuksatama, karjatama samaks). Näide: saag saagima, -skle tantsisklema, mõtisklema kogu koguma, klaas klaasima. Määrsõna tuletamine: Väljendab viisi Olukorda -stik, -lt -li Rühmitust -ti Paiknevust -tsi, -stikku -lt kurvalt -sti julgesti -ti reedeti -tsi küljetsi, rinnutsi -stikku vastastikku
annaabi.ee 
