AUGUSTE RENOIR 18411919 Pühendus inimeste kujutamisele (naised) Valguslaigud "Kiik" "Vihmavarjud" "La Moulin de la Galette" "Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS" "PÕRGUVÄRAV" (KUJUTATUD 200 INIMFIGUURI) IMPRESSIONIST ID EESTIS AUGUST WEIZENBERG "LINDA" AMANDUS ADAMSON "RUSSALKA"
Edgar Degas Modest Eguene Mussorgski Delacroix Roueni Roueni portree katedraal katedraal Ilja Repin Claude Monet Helesinised Claude Monet Helesinised tantsijannad tantsijannad Edgar Degas Edgar Degas Kuningas Carlos IV perekond Vares Ema Francisco Goya Claude Monet Johann Köler Vares Claude Monet
Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) Edgar Degas Sinised tantsijannad (1898-1899) Edgar Degas Orkestrimuusikud (1872) Edgar Degas Juukseid kammiv naine (1885-1886) Edgar Degas Dzhoki hobusel
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid olid Tragöödiad tihti õnnetu traagilise lõpuga.Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid
eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Carlo Carra Anarhist Galli matused Giacomo Balla Koer keti otsas Gino Severini Sinised tantsijannad Esimene manifest Filippo Tommaso Marinetti avaldas esimese futuristliku manifesti Pariisis 1909. aastal ajalehes `'Le Figaro''. 1. manifest Courage, audacity, and revolt will be essential elements of our poetry. Vaprus, jultumus, ja ülestõus hakkavad olema meie luule põhilised elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to swell the enthusiastic fervor of the primordial elements.
mõjud. HISPAANIA TANTSUD Tants see on kehakeel, väljendumiseks mõnus sõnavaba viis. Erinevalt tühikargamisest on flamencotantsus ka hing: emotsionaalselt pingestatud jõu ümber ehitub vorm ja annab oma laengu kõrvaltvaatajalegi. Ja lõpuks on tants natuke ka sport, ning inimene on loodud ennast aegajalt liigutama. Hispaania tantsijannad FLAMENCO Flamenco ei ole vaid Lõuna-Hispaania muusika, nagu üldiselt arvatakse. See on eluviis, mis mõjutab paljude lõuna-hispaanlaste igapäevaseid tegemisi. Et olla flamenco, ei pea olema flamenco esitaja: flamenco on igaüks, kes on selle unikaalse filosoofiaga emotsionaalselt või aktiivselt seotud. Ükski raamat ei suuda
Fourth level Fifth level "La Classe de Danse" (1873 1876) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Sinised tantsijannad" (1898 1899) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Enne võistluse algust" (1866 1868) Click to edit Master text styles Second level Third level
Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine. Ekspressionistid väljendasid maailma valu, kunst oli ühiskonna kriitiline, ei taodeldud il, lihtsustati,moonutati asju ja inimesi.Inimene tihti jõhkra ilmega, mille tagant aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus ärev ja pingestatud. Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P. Pcasso- hispaanlane , elas 92 aastaseks, vaimustus Antoni Caudist. Oli joonistus õpetaja poeg.19 aastaselt tuli Pariisi ja jäi.#avingnoni neiud #Nuttev naine #Viiul ja viinamarjad. Skulptor C. Brancusi# lind avaruses. Futurism-1909-1914kõrgaeg. Tekkis Itaalias. Taheti järele jõuda Lõuna Euroopale
esemed hajuvad ümbritsevasse ruumi U. Boccioni (Tuntud rohkem skulptorina) ,,Inimkeha dünamism" , ,,Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis." (Inimkeha liikumises) Carlo Carra (Kasutab pöörisliikumist, nt kollaazil, papil) ,,Anarhist Galli matused" hästi tume , ,,Isamaaline pidustus" kollaaz papil , ,,Suplejad" G. Balla Koeral pole mitte 4 vaid 20 jalga - pöörisliikumine ,,Koer keti otsas" ,,Viiuldaja käed" (Poogna rütmis) G. Severini ,,Sinised tantsijannad" , ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" SKULPTUUR · Vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Boccioni). · Kirjandus: hüüdsõnad, loosungitaolised lühikesed laused, karjatused. Trükitud tekst esitati hakituna lühikesteks ridadeks. · Arhitektuuris leidis futurism aset ainult kavandites. Antonio Sant'elia Nägemused tulevikulinnadest. Pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond
eelkõige liikumise kujutamine, Filippo Tommaso Marinetti Itaalia kirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, futuristide eestvedaja ja manifesti tähtsaim autor, Carlo Carla (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus, Suplejad) Itaalia maalikunstnik, Umberto Bocconi (Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises) Itaalia maalikunstnik ja skulptor, Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini (Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf, Sinised tantsijannad). Abstraktsionism (tekkis 1910) suhtumine, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama, ei lähtuta reaalsetest objektidest, vaid maailma ja sellega kaasnevat meeleolu, tundeid, suhtumist kujutatakse värvide, joonte, punktide, erinevate pindade ja vormide abil, ei lähtuta reaalsetest objektidest eeldus looduse reaaalse ettekujutamise vähenemine, eesmärk looduslike motiivide lihtsustatud ja moonutatud kujutamine, nähtava maailma loominguline kujutamine,
ümbritsevast. Tunnsed Impressionistid suhtusid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Claude Monet. Tõusev päike Claude Monet. Roueni katedraal õhtuvalguses Claude Monet. Talvemaastik Berthe Morisot. Õmblev neiu Alfred Sisley. Üleujutus Port-Marly's Gustave Caillebotte. Pariis vihmas Pierre-Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree Edouard Manet. Olympia Edgar Degat. Sinised tantsijannad Auguste Rodin. Mõtleja Auguste Rodin. Calais' kodanikud Kokkuvõte Impressionism on realismi edasiarendus. Maalima hakati tõetruult. Kõike maaliti nii nagu seda nähti. Kunstnikud maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. Üldjuhul suhtusid nad maalidesse kiretult, sest nende põhieesmärk oli nähtut edasi anda võimalikult täpselt. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impre http://www.google.ee http://et.wikipedia
19. sajandi lõpp Itaalia Carlo Carra moodsa ühiskonna tormilist arengut. Üritati kujutada ,,Sinised 20. sajandi algus Gino Severini liikumist ja ka helisid. Nähtav maailm killustati ja pandi tantsijannad" kokku uus pilt, mis mõjus rahutu ja elavana.
· Raoul Dufy · ''Koer keti otsas'' · armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive · ''Abstraktne kiirus, auto on möödunud'' elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad'' · ''Trouville'i afisid'' · ''Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf'' · ''Lipuehtes tänav, Le Havre'' · liikuvuse edasiandmiseks 2 teed: · André Derain · sama objekti järgnevad asendid · intensiivsed toonid, tihti domineerib kuldpruun · kubistitaoliselt rahutult voogav värviline mosaiik · Matisse'i portree
visiitkaardiks. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu kasutas ta kohati ka selgemat joonistust. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid ratsavõistlused, kohvikud,kontserdid ja ballet mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. 18761877 "Täht laval" 18981899 "Sinised tantsijannad" "Autoportree" ,,Tantsutund" ,,Alasti" Kasutatud allikad www.penwith.co.uk/artofeurope/degas_blue_dancers.jpg www.galerie96.com/images/html_images/copie/courants/degas.jpg www.fairyjardin.com.au/Edgar-Degas-Ballet.jpg www.chinaoilpainting.com/upload1/file-admin/images/Edgar%20Degas70.jpg www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/index.html et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas http://en.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunsti...
19.saj lõpp ja 20.saj muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne (1882-1916) algus suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, Carlo Carrà ,,Isamaaline pidustus", mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm (1881-1966) ,,Suplejad" kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" millest loodi lõikuvate pindade ja joontega (1883-1966) dünaamiline kompositsioon. Ljubov Popova ,,Varahommik" Veel kujutati ühel pildil oleva sama objekti (1889-1924) mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult.
Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige baletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid.
Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas. Sinised tantsijannad. 1898-1899 Puäntillism Prantsusmaa Paul Signac (1863-1935) Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909. Skulptuur Prantsusmaa Auguste Rodin. Mõtleja. 1880. POST- IMPRESSIONISM 1880 - 1900.a. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne. Sainte Victoire'i mägi. u. 1897. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne.
Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil vaaraode absoluutne võim oli haripunktis. Püramiidides asusid vaaraode hauakambrid ning püramiidi kaldkülje teed mööda läks päikesejumala poeg taevasse. -- Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe/kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid tantsijad ja tantsijannad. Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein.
väljenduslikkusega. Auguste Renoir · Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust
erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes ülejäänutega kujutamisviisilt kontrastsemad, liikuvamad. Õhkõrnad nõtked tantsijannad pimedas kambris ainsale aknale esinemas ja omaette ilu loomas- endamisi, mõtlikult ja täiuse järgi lõhnavalt- mõjusid meeldivalt. Mäng valgusega ja huvitavad vaatenurgad muutsid fotod huvitavateks. Samas, mida rohkem oli pildil pitskleitides neiusid, seda vähem mõjuvamaks see ka muutus, sest kui soololaul tehakse koorilauluks, kaotab esimene oma meloodia nüansid. Ühesõnaga terve tantsijannade trupp ei mõjunud väga hästi, sest sellistel juhtudel kadus teoselt
sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus võimalust eemalduda ajutiseltki Pariisi elu kalkusest. Rohekas koloriit kujutab absindi hukutuslikkust kogu ühiskonnale. ,,Sinised tantsijannad" ,,Tantsuklass" ,,Baleriin paelu sidumas" 1866- 68 ,,Võidu sõidu hobused enne Suurt Starti" 1886-1888 ,,Naine juuste kammimiselt" Camille Pissarro Iseloomustus Camille Pissarro oli prantsuslasest impressionistlik kunstnik. Tema tähtsusena saab esile tuua visuaalse panuse impressionismi ja post- impressionismi arengusse. Oli õpetajaks ja vaimseks juhiks Paul Gauguinile ja Paul Cezanne'ile. Elukäik
Teine võimalus toetus kubismi kogemusele, nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks, kuid mitte enam tasukaalukalt kokkuehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutut kriisksva värvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid. Ljubov Popova ,,Varahommik" Abstraktne kunst Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on
· Maalis portreid, akte ja figuure · Tegi ka skulptuure · Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt · Selged säravad värvid · Pehmus ja mahedus · Meelisteemadeks naised ja lapsed · ,,Loozh", ,,Supleja", ,,Näitlejanna portree", ,,Tants" Edgar Degas 1834-1917 · Prantslane · Pärit rikkast pankurite perekonnast · Püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid · ,,Täht laval", ,,Sinised tantsijannad" · Meelisteemadeks baleriinid ja hobusevõiduajamine · Maalib kriitpastellidega Auguste Rodin 1840-1917 · Prantslane · Skulptor · ,,Jumala käsi" · Kohtus 1864.aastal õmblejaga, kellest sai tema naine ja töödele modell · ,,Calais kodanikud" · Tõi skulptuuri näiliku viimistlematuse, liigutuse pealt tabatud poosid · ,,Mõtleja" Camille Pissarro 1830-1903 · Prantslane
kompositsiooni välja töötanud, aga see oligi täiesti nii läbi mõeldud. Degas kasutas tavapäraseid maavärve. Ta ,,moderniseeris" oma värviskeemi kirkavärviliste aktsentidega vöölehvidel. Tema looming on köitnud paljusid tänapäeva kunstnikke ning tema loomeperioodi võib pidada vägagi pikaks, sest ta alustas maalimisega noorelt ja suri vanana. Pilte tema loomingust ,,Sinised tantsijannad" 1898-1899. ,,Täht laval" 1876-1877. Sellel pildil on näha tema tungimatu Nüüd on pildil baleriin, mis soov tabada erilisi liikuvaid tantsijaid. sai maalimisobjektiks 1870. Ta on kasutanud siin maavärve ja aastal. Maalil meeldivad tema joon on kirglik ja elujõuline. mulle erksad maavärvid ja Degas rõhutab ümbritsevad kontuure. vaba kompositsioon. Kasutatud kirjandus Raamat ,,Suuri kunstnikke" -1998
Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilisd numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Rooma iidne amfiteater Colosseum on alati masse lummanud. Antiikajal meelitasid rahvast amfiteatri areenal korraldatud elu ja surma peale võitlevate gladiaatorite vaatemängud. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu,
(Tambet Seling), Mark (Sten Karpov), Jan (Priit Loog) ja Pets (Bert Raudsep). Ansambli mänedzeriks oli Vooland (Indrek Taalmaa). Mänezeri abiline oli Sandy (Ireen Kennik) ning meediaspetsialistiks oli Robert (Ahti Puudersell). Kaks suurepärast kõrvalnäitlejat olid Kaili Viidas ja Liis Laigna, kes mõlemad mängisid etenduse jooksul kuni viit erinevat rolli. Muusikali oli kaasatud ka tantsutüdrukud, kes said sinna läbi konkursi. Tantsijannad on kõik aastaid tantsinud Laine Mägi Tantsukoolis ning tegu on tõeliselt professionaalsete neidudega. Koit Toome on tuntud eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aastal. Kõik teised eelpool nimetatud inimesed on Endla teatri näitlejad. Ka mujal vabariigis tuntust kogunud näitlejad, kelle nimed on üldsusele teada- tuntud.
Ise ennast impressionistiks ei pidanud, kuid värvib siiski heledate toonidega. Kuigi ei viljele vabaõhumaali, pöörab suurt tähelepanu õhule ja valgusele (eriti kunstlikule valgusele). On suurepärane liikumise kujutaja. Lemmikteemadeks olid ratsutamisvõistlused ja ballett. 1. Ratsutamisvõistlused 4. 14-aastane tantsijanna (skulptuur) 2. Tantsuklass 5. Juukseid kammiv naine 3. Helesinised tantsijannad Neoimpressionism Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus. Tööde motiivid olid ülilihtsad.
Aristrokaatias oli süvenenud konkurentsivaim prooviti olla parim nii rahvakoosolekul, nõukogus riigi asju ajades ja lahingiväljal. Kujunesid sõpruskonnad, koos käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud
o Tehnika areng on oluline o Dünaamika, liikumine 1910 maalikunstnike manifest arendati ideid edasi · Loobuti aktimaalidest · Areng ajas ( nt jooksev hobune 20 jalaga) · Teravad, kriiskavad värvid 1912 kolis futuristlik tuumik Pariisi sealt alates algab futurism BOCCIONI ,,Inimkeha dünamism" CARRA ,,Isamaaline pidustus", ,,Suplejad", ,,Anarhist Galli matused" BALLA ,,Koer keti otsas", ,,Viiuldaja käed" SEVERENI ,,Sinised tantsijannad", ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" Liikumise edasiandmiseks kaks võimalust: · Sama objekt mitmes erinevas asendis nt ,,Koer keti otsas" BALLA · Toetub kubismile o Geomeetrilised kujundid kriiskavavärvilised mosaiigid, piirjooned hägused, liikumist andsid edasi lained, ringid, jooned, abstraktsust kanti huvitava pealkirjaga, nt ,,Kihutav auto" Skulptuur BOCCIONI · Väljendati hoogsat liikumist · Väljavenitamine
Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse. " Roueni katedraal" erinevates valgustes, pildiseeria. ¤ Camille Pissarro tänavapildid, külad, aiad. "Montmartre'I Bulvar pilvisel hommikul ja öösel". ¤ Auguste Renoir- inimeste alasti maalimine, õlivärvid. "Tuuleiil". ¤ Edgar Degas jahedam, täpsem. Pastellmaal, keerukate liigutuste tabamine (ballett) "Täht laval", "Sinised tantsijannad". ¤ Alfred Sisley loodus, maastik. Huvitavad talvemaastikud. "Küla Seine'I kaldal", "Udune hommik". IMPRESSIONISMI MURRANG KUNSTIAJALOOS: - lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni) -Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad. 19. 20. Sajandi kunst Puuduvad taotlused, visuaalsed ühtlused. Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja sõltumatu kunst sulanduvad. Mõlemas on vastuolud
hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Monet- Tõusev päike Roueni katedraal Talvemaastik Pissarro:Montmarte bulvar Näitlejatari portree Manet-Eine rohelisus Degas- Sinised tantsijannad Täht laval Rodin-Mõtleja Calais'kodanikud Suudlus Seurat:Seine'i jõgi. Paul Signac:Mänd Saint -Tropez'lähedal Toulouse-Lautrec-jane avril tantsimas Tualett reklaamiplakat Cezanne-Natüürmort sibulatega Sainre-Victoire'i mägi . Suitsetaja. Gauguin:Kaunis Angele. Tahiti naised rannal Oled sa armukade?
Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid sõpruskondi liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu kraater. Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad. Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia
Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilised numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Kokkuvõtte Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Mõõgavõitlejate jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased veel hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Ka teatrielamused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid need polnud nii populaarsed. Populaarsemad staadioniteks olid Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis
Moulin de la Galett - ebatavaliselt suur maal impressionistide jaoks Istuv supleja - taust on väga tasapinnaline, vastandvärvilised varjud/peegeldus Jõe ääres - Camille Pizzaro Edgar-Hilaire Degas 1834-1917 Absindijoojad- ei kardeta tühja pinda, Vannis- laud ja tuba vastanduvad värvigamma poolest Neli tantsijat - Sinised tantsinad - palju teoseid baleriinidest Harjutustund/proov - näiliselt ei ole impressionistlik, aga palju tühja pinda ja õige ajastu Tantsijannad - jääb vaikselt pimedaks - värvid intensiivistuvad 14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne Jumala käsi - sümbolistlik, realistlik, näitab, et suudab sama mida kõrgrenesanss Põrguvärav - väga reljeefne Puäntillism
Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST.SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium. Sümbolistidel on tähtis see, mis on pildil kujutatud
hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Aastal 1872 reisis Degas USA-sse, New Yorki ja New Orleansi. New Orleansis elas tema ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pariisi naases ta 1873. aasta veebruaris. Pärast reisi maalis ta "Portraits in a New Orleans Cotton office". "Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7 Claude Monet "Heinakuhjad" 8
varjude kasutamine nõrk, ei tarvita musta värvi, Claude Monet (1840 1926) suur heledus, skitseeriv maalitehnika, täpne Auguste Renoir (1841 1919) kujutis elust, maastikud, põllud, sillad, raudteed, Edgar Degas (1834 1917) taevas, vesi, pilved, purjekad, tantsijannad, Camille Pissarro (1830 1903) neegrid jne, maastik esiplaanil, pilt ülevalt- või Alfred Sisley(1839 1899) altvaates Skulptuur: Skulptuur: maaliline üldilme, varjundirohke Auguste Rodin (1840 1917)
maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine. Hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltšalmei aga ka lüüra, trompetid, löökpillid. 14. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku
Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium. Sümbolistidel on tähtis see, mis on pildil kujutatud
inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine - hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltsalmei aga ka lüüra, trompetid, löökpillid. 14. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja
7 India Meeste soengud kammiti taha laineteks lokkidega otstest. Sõjamehed ajasid juuksed maha, jättes väikese juuksetukka pea keskele. Abielludes kasvatati vuntsid ja habemed mida värviti ja õlitati. Naised kammisid juuksed siledalt laubalt taha ja keerasid kuklal või kaelal teokujuliselt ringiks. Templis tantsijannad keerasid lokke. Tütarlapsed kandsid pikki patse, vahetevahel kammiti juuksed ühele poole põimituna ühte suurde patsi. Juukseid toideti õlidega, mis kaitsesid juukseid päiksekiirte eest ja andsid läike. Värviti juukseid taimsete värvidega mee värvi. Jaapan Jaapanlased ei ole kunagi oma juuksevärvi muuta püüdnud. Korralikud soengud. Naiste ja meeste soengud on sarnased.
pariis) auguste rodini looming kannab impressionismi pitserit.algset oli mõtleja detail kompositsioonist Edgar degas põrgu väravad, mis on inspireeritud dante 1834-1917 jumalikust komöödiast. Ka mitmed teised dante l'etoile ou danseuse sur scene(d'orsay) taiesed on sama päritoluga. tantsiatar laval Edgar degas Paul cezanne 1834-1917 1839-1906 danseuses bleues(tantsijannad sinises)(orsay) la montagne sainte victoire p.c on postimpressionist, tema arust tõid impressionistid ohvriks valguse ja õhu kujutamisel objektid. Nähtavate asjade juures otsis ta nende ehitust, millisest geomeetrilisest kujundist nad koosnevad
Tantsija. 1874. Absint. 18751876. Edgar Degas. Edgar Degas. Edgar Degas. Täht laval. 18761877. End kuivatav naine. 1885. Juukseid kammiv naine. u.18851886. Edgar Degas. Edgar Degas. Dzhoki hobusel. Sinised tantsijannad. 18981899 Impressionismi maalikunst Auguste Rodin. 1840-1917. Prantsusmaa Auguste Rodin. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Pronksiaeg. 18751876. Mõtleja. 1880. Calais' kodanikud. 18841889. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Põrgu väravad. 18801917. Suudlus. 1886
Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige balletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid.
Samas peetakse luksuslikuks magustoitudeks india oliive, luukivide tuumi, roosivees pestud suhkruroogu, Balhi aivat või süüria õunu. Vaatamata sellele, et Koraan keelab veini joomise, juuakse veini ohtralt ja kõikjal ning karistused selle eest on eri piirkondades erinevad. Veini juurde kuulub tants ja laul. Eriti laulmisesse suhtutakse sügava austuse ja tunnetusega. Kaunis laul võis lasta ''hingel ära lennata''. Tavaliselt lahutavad piduliste meeli naisorjatarid - lauljannad ja tantsijannad. ,, Hästikasvatatud inimesed( jõukad) ei söö tükeldatud loomasoolikaid, kõõluseid, neerusid, magusid, krõmpsluud, kõhualust ega ka supirohelist. Nad ei lürbi suppi, ei otsi ega kougi aju ega üdi, ei määri rasvaga, ei kasuta palju soola, mis on kõige ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri
sellepärast ei teata lihtkodanike elust palju. Aristokraatias oli juurdunud konkurentsivaim igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi kaasa konflikte. Kujunesid omavahel võistlebad sõpruskonnad, kes üksteist toetasid ja koos aega veetsid. Tekkisid sümpoosionid ühised kodused pidusöögid. Koguneti andreionisse, heideti pikali ja söödi-joodi ja tehti kokkuleppeid ja vaieldi maailmaprobleemide üle. Neid teenindasid orjad ning kohale olid kutsutud pillimängijad ja tantsijannad. Naised selles ei osalenud. Sport Ilusat lihases keha hinnati sama palju kui teravat vaimu või poliitilist edukust ning spordist sai igapäevane tegevusala. Sporditi alasti. Väljakut nimetati gümnaasioniks. Lisaks trennile jagasid seal õpetlased noortele tarkust ning mõnedest gümnaasionitest said nii ka hariduskeskused. Tavaliselt lülitati võistlused mingisuguse usupidustuse programmi ning neid peeti peaaegu kõigis polistes. Kuulsaim neist oli Zeusi auks korraldatud Olümpiamängud
kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport-sportisid alasti; gümnaasion- pesemis- ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud. Ainult hellenid võisid osaleda, barbaritele keelatud; jooks, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus jne. Ohverdati jumalatele ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Kehtestati olümpiaraha, et miski seda sündmust ei häiriks. Võitjatele püstitati ausambaid, tasu. 5 saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri
Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 kõrvaltvaataja pilgu eest varjule. Tol ajal läks igal (jõukal) naisel vaja lugematul arvul alusseelikuid, 2 kleite ja särke. Abielluvale naisterahvale oli üks olulisemaid riitusi veimevaka üleandmine just see 3 sisaldas kõiki esemeid, mida läks vaja selleks, et "ilus ja puhas" olla. [4] 4 19. sajandi lõpu belle époque'i aegses Pariisis muutusid alusriided esimest korda showelemendiks, 5 kui Montmartre'i kompleksivabad tantsijannad ja lõbutüdrukud neid kankaani vihtudes 6 pealtvaatajaile paljastasid. Muide, tol ajal kandsid naised seeliku all veel aluspükste eelkäijaid, mis 7 olid jalge vahelt kinni õmblemata. [4] 8 Sama sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi tulema sport, eelkõige tennis ja jalgrattasõit. Just 9 viimase jaoks võtsid naised kasutusele laiad, puhvis aluspüksid, mida kutsuti bloomersiteks ja mis
annaabi.ee 
