Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Joon. 9.14. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist
Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid
hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid
Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks. Kiilulehtede tugevdamiseks kasutatakse hulgaliselt põiki paigutatud tugevusribisid ja braketeid. Kiilutunnelist tehakse püsttunnelid peatekini. Sellisel teel saadakse täiendavad avariiväljapääsud masinaruumist. Talastiku põiksüsteemis paiknevad iga pardakaare all laeva põhjas klassifikatsiooni- ühingute poolt normeeritava kaaresammu kaugusel üksteisest floorid
annaabi.ee 
