Tõmbe- ja survepingel risttahuka vastastahud eemalduvad või lähenevad teineteisele. Kuna ühe elementaarristtahuka pikenemist või lühenemist on tema lõpmata väikesele suurusele üsna mõttetu vaadata siis 5. valem võimaldab vaadelda risttahukate kuju muutuse ja kogu varda deformatsiooni suhet. Tangetsiaalpinged mõjutab elementaarristtahukat vastavalt paarsuse seadusele. Nagu eespool öeldud Valem 5 põhjustab tangetsiaalpinge materjalikihtide omavahelist asukoha muutust, ning kuna nad saavad esineda ja mõjuda ainult koos siis saab elementaarristtahuka deformatsiooni väljendada osanihete summana. Seda summat nimetatakse du suhteliseks nihkedeformatsiooniks ehk nihkemoondeks. εx = dx Kui tahame teada saada mingi varda, mis on sellele rakendatud jõusüsteemi
E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga. Mehaaniline pinge iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pingalaühiku kohta. F el E ∙ ∆ x = S l Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia. 17. Mis on tangetsiaalpinge ja mida näitab nihkemoodul? Kuidas nad on omavahel seotud? Nihkemoodul G iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Tangentsiaalpinge (ehk nihkepinge) τ on lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent. (Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu.) Tangentsiaalpinged püüavad üksikuid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. F τ τ = ; γ =tanα = S G 18
annaabi.ee 
