e.d. dt Kiirusvektor oli suunatud piki trajektoori puutujat. Kiirendusvektoriga on lugu teisiti: · Kiirendusvektor on üldjuhul suunatud trajektoori nõgususe poole · Kõverjooneline liikumine ilma kiirenduseta on võimatu · Kiirendus on suunatud piki trajektoori ainult sirgjoonelisel liikumisel Kiirenduse tekitab muutus punkti liikumise kiiruse suuruses ja/või liikumise suunas. Seetõttu on mõistlik jagada kiirendusvektor kaheks komponendiks a = at + a n kus at on kiirenduse tangentsiaalkomponent ja a n on kiirenduse normaalkomponent (vt joonis 3). Siin peab selgitama väljendit kõverusraadius. Nimelt saab igast kõverjoone punktist (välja arvatud käänupunktid) lähtudes joonistada sinna ringjoone, millel on antud kõverjoonega üks ühine punkt. Mida suurem on kõverusringjoone raadius, seda lamedam on kõverjoon. Sirge puhul R = . Kõverusringjoone raadius on uuritavas punktis risti kõverjoonega. v at
1. 61 1. 44,5 1. 29,5 2. 60 2. 45,5 2. 29 3. 60,5 3. 45,5 3. 29 Ul(kV)= 60,5 Ul(kV)= 45,2 Ul(kV)= 29,2 Ul0(kV)= 58,7 Ul0(kV)= 43,8 Ul0(kV)= 28,3 4 Katse 6: Tangentsiaalkomponent (2b.3) S(cm)= 13 S(cm)= 10 S(cm)= 7 1. 36 1. 34 1. 30,5 2. 35 2. 32,5 2. 30 3. 35,5 3. 32,5 3. 30,5 Ul(kV)= 35,5 Ul(kV)= 33,0 Ul(kV)= 30,3 Ul0(kV)= 34,4 Ul0(kV)= 32,0 Ul0(kV)= 29,4 Koroona katses 6 (kV):
26. Mis on punkti liikumise keskmine kiirus? s vk = tl - t a 27. Kuhu on suunatud kiirus kõverjoonelisel liikumisel? Joone puutujale liikumise suunas 28. Mis on punkti liikumise kiirendus? Punkti liikumise kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab ühtlasel muutuval liikumisel, kui palju muutub punkti kiirus ajaühikus. a = (v-v0)/t Kiirendus on kohavektori teine tuletis aja järgi. 29. Mis on kiirenduse tangentsiaalkomponent? Kiirenduse tangentsiaalkomponent on suunatud piki trajektoori puutujat ja ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise kiiruse suurus; tema arvutamiseks tuleb kiiruse suurus diferentseerida aja järgi 30. Mis on kiirenduse normaalkomponent? Kiirenduse normaalkomponent on risti trajektooriga ja suunatud kõveruskeskpunkti; ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise suund ja tema suurus oleneb kiiruse suurusest ning trajektoori kõverusraadiusest R 31
k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui alghetk on null a kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r amplituud 0 algfaas t ajavahemik liikumise algusest
t x-telje positiivses asuunas), 2 kui vektor on suunatud risti v2 joonise tasapinnaga joonise taha (s.t x-telje negatiivses suunas).ANii punkt C kui ka kuulikese tsenter (tegelikult vaatame kuulikest ju kui punktmassi) liiguvad mööda ringjoonekujulist trajektoori. Kõverjoonelisel liikumisel on kiirendusel nii normaalkomponent kui ka tangentsiaalkomponent. Seetõttu a2 aC = aC + aC , a 2 = a 2 + a 2 (1.2) kusjuures normaalkomponent aC märgitakse mõningates raamatutes ka aCn , a 2 aga a 2n . Mis
3.5.1. Nihkepinge laotuste eritingimused Väänatud varda nihkepingete analüüsil tuleb arvestada: · nihkepingete paarsuse seadust; · varda välispinnal nihkepingeid tekkida ei saa (pinged saavad olla vaid mõttelisel sisepinnal). Kui oletada, et varda ristlõike serval mõjub nihkepinge (Joon. 3.17): · saab selle jagada kaheks komponendiks (punktis A normaalkomponent n ja tangentsiaalkomponent t ning punktis B tangentsiaalkomponendid t1 ja t2); · kõigil neil nihkepingetel peab olema paarne nihkepinge ristuvas tasapinnas; · punktis A oleksid paarsed pinged: 'n varda välispinnal ja 't normaali läbival pinnal; · punktis B oleksid paarsed pinged 't1 ja 't2 varda välispinnal (kuna ristlõikepind on välispinnaga risti).
annaabi.ee 
