Puiduparenhüüm koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on ümmargused lihtpoorid. Puiduparenhüüm on suhteliselt halvasti eristatav ristlõikepinnal, paremini nähtav pikilõigetel. Aastarõngas paikneb puiduparenhüüm 4 erinvat moodi: hajutatud, terminaalne (moodustavad mitmesuguse laiusega tangensiaalribasid aastarõnga piiril), metatrahheaalne (parenhüümikud kujundavad aastarõngas tangensiaalseid ridu) ja paratrahheaalne (parenhüümikud paiknevad soonte ümber) Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomiline ehitus, lk 6 15. Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas. Hemitselluloos kõige ebastabiilsem, veeimavusomadustega, halvima termilise stabiilsusega. Polümerisatsioon ~175 °C. Temperatuuril üle 120 °C hakkab lagunema
isoleeritud kivivillaga ja kaetud tsingitud plekiga. Väljalaskekollektorist sisenevad torud vastavalt parema ja vasaku poole turbiini. Mõlemad torud on ühendatud oma poole kuue silindriga. Lõõtskompensaatorid on paigutatud väljalaskekollektori torudele ca 1m tagant. Summuti-sädemepüüdja JTK Power on tööpõhimõttelt neelduva ja reaktiivse summutamisega, koosneb seega sädemepüüdjast ja summutist. Kui gaasid sisenevad, siis läbivad nad tangensiaalseid avausi, mille tagajärjel hakkavad gaasid pöörlema ja rasked osakesed (nt sädemed) liiguvad tsentrifugaaljõu mõjul perifeeriasse ning kogunevad tahmapotti. Gaasid liiguvad pööreldes ülespoole. Ülemine osa on väiksema läbimõõduga kui alumine, selle tõttu gaaside kiirus väheneb. Sein on ümbritsetud augustatud võrega, millest gaasid läbi lähevad. Selle tulemusena vähendatakse gaaside kiirust ja väheneb ka müra. Pööretearvu regulaator
keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Voolamine vedelike ja gaaside liikumisvorm, milles avalduvad kõik lihtliikumise liigid translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Vedelike ja gaaside voolamist ning vastastikmõju kehadega uurivaid teadusharusid nimetatakse vastavalt hüdrodünaamikaks ja aerodünaamikaks. Ideaalne vedelik vedeliku mudel, milles ei arvesata tangensiaalseid pingeid voolavas vedelikus. st. ei arvestata sisehõõrdega. Samuti loetakse vedelikku mittekokkusurutavaks. Ka aerodünaamika kõige lihtsamates mudelites käsitletakse gaase kui ideaalseid vedelikke. Vektorväli on defineeritud, kui igale ruumipunktile seatakse vastavusse üks vektoriaalne suurus. Füüsikas tegeldakse peamiselt üheste ja pidevate vektorväljadega. Ühesuse puhul on igale ruumipunktile vastavusse seatud üks ja ainult üks vektor
annaabi.ee 
