Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu anisotroopsetele omadustele eri suundades on ka puidu kahanemise ja paisumise tegurid eri suundades erinevad. Kahanemise suurust peab arvestama eelkõige saematerjalide saagimisel.
= 2 ja ja teise keskkkonna parameetrid on = 4. Elektrivalja tugevuse vektor esimeses dielektrikus võrdub 10 V/m ja moodustub 2-nurga piiri tasapinna normaaliga. Leida vektorite , , , ja amplituudid. (Oletame, et piiri pindlaeng puudub). 1 F 0 = 10 -9 36 m tg 2 2 = tg1 1 1 = 20° 2 4 2 = arctan( tan 1 ) = arctan( tan 20°) = 10°31' 1 2 Vastavad tangensiaal- ja normaalkomponendid E sin 20° = 1 E1 = sin 20° E1 = sin 20° 10 = 3,42V / m E1 E cos 20° = 1n E1n = cos 20° E1 = cos 20° 10 = 9,39V / m E1 Kuna kahe keskkonna dielektrikute tangensiaalkomponendid on võrdsed: E1 = E 2 E 2 = 3,42V / m Ning elektrivälja tugevuse normaalkomponent kahe keskkonna piiril muutub pöördvõrdeliselt nende keskkondade dielektrilisele läbitavusele: 1 E1n = 2 E 2 n E 2 9,39
MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund. 12)osadel p. liikidel on vga spets lhn, mis on tingitud puidus leiduvatest eeterlikest lidest, vaikudest, parkainetest. Kumb puit sisaldab
Nurkkiiruse ühik Nurkkiirenuse ühik Kuidas teisendada nurkkiiruse mõõtühikut pööret minutis SI-süsteemis vajalikuks mõõtühikuks radiaani sekundis? pööret N min rad 30 s Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? Jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje: ds v r dt Punkti kiirus on suunatud liikumise suunas trajektoori puutujat pidi. r – punkti kaugus pöörlemisteljest
viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid
algastme kool); 2500 4000 (lasteaed kuni 64k); mängupark; vanurite päevakeskus; kauplused tööstus + toit; teenindus; panga osa; toitlustus; põhikool). Linna keskuse planeerimine: City, Downtown; CBD Central Buisness District. Keskuse pindala 1-3% (mida väiksem lin, seda suurem %). Keskus: töökohti 90% hoonetest, elukohti 10%; ÜT/SA NY 90% ÜT, 10% SA; parkimispiirangud: vaba parkimine; ajaline piirang; tasuline parkimine; transiit: ringteed, tangensiaal magistraalid; konkurentsivõimeline ÜT; jalgsi-rattalikklus; kiiruste piirangud; magistraaltänavate tihedus =L/A [km/km²]; maa hind; näidis; turism; jalakäiate alad; esindushooned; rekonstrueerimine; veoautoliikluse tõrjumine; paraadid, kontserdid; laiad kõnniteed; tunnelid; muinsuskaitsenõuded; maa-alune linnaehitus; pargid-rohealad. Tänavaliik/min R: põhitn/10-12; jaotustn/8-10; juurdepääs/6. (Buss min R = 2B). Pikiprofiilide projekt.: 1=i1-i2; 2=i2-i3; T=R/2; B=T²/2R; K=2T
raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi massikeskme liikumise seaduseks. 3) Tangensiaal ja normaalkiirendused, trajektoor, kiirendusvektor Tangensiaalkiirenduseks nimetatakse kiiresti kiirus muutub suuruse poolest (puutujasuunaline) a = dv/dt = d(R)/dt = R d/dt = R' Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. . an = v2/R = 2R. Ringliikumisel nim kesktõmbekiirenduseks. 2 2 Kogukiirendus on kiiruse muutumise kiirus on a= a n + a 4) 18-19 saj mehaanika areng
kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on
aja järgi ja mis on suunatud mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja tema rakenduspunktiks on trajektoori see punkt, milles liikuv keha parajasti asetseb. v=ds/dt on ühtlase sirgjoonelise liikumise suhe. Kiirusvektori projektsioonid võrduvad liikuva punkti ristkoordinaatide tuletisega aja järgi: Vx=x; Vy=y; Vz=z. 3. Normaal ja tangentsiaalkiirendus Trajektoori puutujasihilist kiirendusvektori komponenti at nim tangensiaal, ehk puutekiirenduseks. See esineb alati kui kiirus suurusepoolest muutub- mitteühtlane liikumine. Trajektoori peanormaalisuunalist komponenti an=v2/R, nim normaalkiirenduseks. Erineb alati 0-st kui liikumine on kõverjooneline ja suunatud trajektoori kõveruse poole. 4. Jäiga keha pöörlemine ûmber kinnistelje. Keha pöörlemise vôrrand Selline liikumine, mille juures keha 2 mingisugust punkti, mis on temaga liikumatult seotud on kogu liikumise aja liikumatud
Nurkkiirus on vektor, mis määrab keha pöörlemise suuna, sihi ja suuruse. Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutu ajas. · Mis on nurkkiiruse ja nurkkiirenduse mõõtühikuteks SI-süsteemis? Rad/s ja rad/s2 · Kuidas teisendada nurkkiiruse mõõtühikut pööret minutis SI-süsteemis vajalikuks mõõtühikuks radiaani sekundis? Korrutada pööret minutis 2-ga ja jagada 60-ga · Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? · Kirjutada valemid nurkkiiruse ja pöördenurga arvutamiseks jäiga keha ühtlaselt kiireneval pöörlemisel ümber kinnistelje. Mis on jäiga keha ühtlane pöörlemine ümber kinnistelje? Kuidas arvutada sellel juhul pöördenurka? · Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus?
Sihiks on pöörlemistelg ja suunatud on ta sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva. Jäiga keha nurkkiirenduse moodul on võrdne nurkkiirusvektori tuletisega aja järgi. Sihiks on pöörlemistelg ja suunatud on ta kiireneva liikumise puhul nurkkiirusega samas suunas ja aeglustuva liikumise korral nurkkiirusega vastassuunas. 153. Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? Jäiga keha pöörlemisel ümber kiinistelje: ds Punkti kiirus on suunatud liikumise suunas trajektoori puutujat pidi. v= = r dt r punkti kaugus pöörlemisteljest v2
sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuse muutusi. Vees lahustunud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud pinnale roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes ilmastiku mõjust. Läige- tuleb kõige paremini esile radiaal lõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangensiaal pind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt. Külaltki läikiva puiduga on meil saar, kask, vaher, pärn, pirnipuu (võõramaistest on selge läige sitka kuusel, kuldne läige Khaya ja Venetsueela mahagonil ja plataan, läiketa aga pöök ja eebenipuu). Seoses tänapäva puidupinnatöötlusmasinatega ei oma puidu enda läige enam erilist tähtsust. Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipudus leiduvatele eeterlikele õlidele vaikudele ja parkainetele eriline lõhn
Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist Mosaiikparket: Väikestest lippidest erinevatesse mustritesse laotud ja võrgule asetatud parkett. Paksus 8 mm, sobib põrandaküttele. Valmistatakse tamme, saare ja eksootilistest puiduliikidest Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist. Pilet nr. 7 1.Puidu pind kolmes lõikes. 2.Lõhed puidus ja mõju saematerjalile. 3.Termoplastne liim, termoaktiivne liim, selgitus. 1.Radiaal-, tangensiaal-, ristlõige: Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda. Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged. Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust. Pahk- ei ole võimalik määrata puidukiudude suunda, kasutatakse väärisspoonidena. Puidu dekstuur:
sinnapoole, kust poolt vaadates pöörlemine toimub vastupäeva (kruvireegel). Keha nurkkiirendust võib samuti kujutada vektorina, mille suund on piki pöörlemistelge. Seejuures ühtib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse vektori suunaga, kui keha pöörleb kiirenevalt, ja on vastupidine aeglustuva pöörlemise puhul. 142. Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? 143. Kuidas on suunatud nurkkiirus ja nurkkiirendusvektorid jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje? Nurkkiirus on suunatud alati mööda pöörlemistelge sinnapoole, kust poolt vaadates pöörlemine toimub vastupäeva (kruvireegel). Nurkkiirendusvektori suund on piki pöörlemistelge. Seejuures ühtib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse
sinnapoole, kust poolt vaadates pöörlemine toimub vastupäeva (kruvireegel). Keha nurkkiirendust võib samuti kujutada vektorina, mille suund on piki pöörlemistelge. Seejuures ühtib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse vektori suunaga, kui keha pöörleb kiirenevalt, ja on vastupidine aeglustuva pöörlemise puhul. 142. Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? 143. Kuidas on suunatud nurkkiirus ja nurkkiirendusvektorid jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje? Nurkkiirus on suunatud alati mööda pöörlemistelge sinnapoole, kust poolt vaadates pöörlemine toimub vastupäeva (kruvireegel). Nurkkiirendusvektori suund on piki pöörlemistelge. Seejuures ühtib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse
Välispinnal kaasneb lõhega puidu ja koore kasvamisest tingitud iseloomulike vallikeste ja harjade moodustamine tüvel. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude (vaher, pöök, tamm, saar), kuid ka pehmete lehtpuude (haab, pärn) jämedatel tüvedel. Okaspuudel esineb külmalõhesid tunduvalt harvem. Külmalõhe tekkimise põhjuseks arvatakse tunduvat erinevust puidu surves madalate temperatuuride toimel tangensiaal- ja radiaalsuunas, mis põhjustab kriitiliste pingete tekkimise ja kudede rebenemise. Seda soodustab ka mõningal määral vee paisumine külmumisel tüve keskkohas. Külmalõhe rikub puidu terviklikkust ja muudab tüve kuju, põhjustab puidumädanikku. · Keerdkasv (kaldkiulisus)- tekkimise põhjuste kohta ei ole päris kindlat teooriat. Arvatakse, et see tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega.
annaabi.ee 
