muudeks tuntud tegelasteks, keda oli mõne tunnusliku joone abil lihtne jäljendada. Üha sagedamini piisas näo värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja
Ka loomade ja lindude käitumises on tantsulisi nähtusi, näiteks lindude paaritumine või ahvide ringliikumine ümber samba. Tantsus on tavaliselt seotud mitmesugused tegevused: liikumine, pillimäng, sageli ka laul. Vana- Kreeka pidustustel kuulusid need kunstiliigid tihedalt kokku ühise nimetuse all ,,muusade kunst". Selle kaudu ongi tulnud paljudesse tänapäeva keeltesse üldine mõiste muusika. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine või ka vastupidi, osavust ja kiirust näitavad liigutused. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja laulude esitusel. Allikas 1 Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS
tunnusliku joone abil lihtne jäljendada. Üha sagedamini piisas näo värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mardip%C3%A4ev) 4. KOMBED Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel olid 4 alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid
(Füsioloogilisi tunnuseid eriti pole). Rõõmu perekonda kuuluvad näiteks: nauding, õnn, rahulolu, lõbusus, uhkus, meeletu ekstaas, maania. Viha - Viha tekib inimese ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub samuti kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse ( kaitsev ülesanne- nt. et oleks kergem relva haarata või vastast lüüa), südametegus kiireneb, vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Samuti zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine, käte värisemine- ärrituse puhul/ närvilisus. Põhiemotsiooni Viha perekonda kuuluvad nt. raev, vägivald, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha. Vastikus - vastikustunde tekitavad ebameeldivad juhtumid ja objektid. Omab samuti kaitsefunktsiooni, ajendades hoiduma eemale ebameeldivatest objektidest. Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lühikest aega. Omab samuti kaitsvat ülesannet.
tugevat sisemist pinget (ärevust). maniakaalne katatoonne hebefreenne hallutsinatoorne luululine Treemor, atetoos, tahhükineesia Hüperaktiivsus (hüperkineesia) (hyperactivity; hyperkinesis) - ** Tikk (tic) - tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus Grimasseerimine ** Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu - seesmine rahutus, ärevuse- ja pingetunne, - võimetus relakseeruda, - sund pidevalt liikuda, - kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades). 11 ** Düstoonia(sündroom) - seisund, mille korral võivad esineda: - lihasgruppide vastutahtelised kontraktsioonid; - ebatavalised poosid; - ebanormaalne kaela ja/või jäsemete asend; - keele protrusioon, tortikollis, trism; - larüngeaalne ja farüngeaalne konstriktsioon; ** Parkinsonisündroom
vererõhk Hingamisega ja rindkerega seotud Lihassümptomid sümptomid · Lühikesed hingetõmbed · Värisemine ja tremorid · Kiire hingamine · Silmalaugude tukslemine · Pinnaline hingamine · Nihelemine · Hingeldamine · Ehmatusreaktsioon · Surumistunne rinnus · Tammumine · Klomp kurgus · Jalgade võbisemine · Ehmatustunne · Jalgade võbisemine · Kogelemine · Jäikus · Unetus Kuidas lased ärevusel endast võimu võtta? · Lased peab-vormis nõudlikel väidetel enda üle võimust võtta · Usud, et pead jõudma väljapaistvate saavutusteni (ainult võitma)
hiljem “Eesti Raamatus” (1973). Kirjaniku enese tunnistust mööda oli ta kavatsuseks luua sotsiaalne maastikupilt ühest sovhoosist 50-ndate aastate algupoolel. Välja kukkus romaan, mis on ühe oma tahuga kibekriitiline tagasivaade põllumajanduse kiratsemise aastatele, kus dramatismi süvendab reaalse ja ideaalse konflikt, mis on pigem teravdatud kui mahendatud. Seega esitab Traat selles raamatus olustikumaalinguid “külaelu idiotismist”, kusjuures peategelase tuim ringiratast tammumine omandab sümboli tähenduse. Märgata on ka püüet jõuda pindmiselt tasandilt tunnetuslikule süvenemisele. Juba nende esikraamatutega andis Traat teada oma usust töösse, selle väärtustavast toimest inimesele ja hääbumatust lootusest jõuda ahistavast ringliikumisest vabastava spiraalliikumiseni. Just neid motiive ei väsi Mats Traat kordamast kogu oma loomingus. Ainelt, tüübistikult ja kujutluslaadilt eelnenule sarnane on Traadi jutustus “Irdinimene” (1967)
25 värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid
tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam
Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus
1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala)
1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala)
teabetöötlusoperatsioone. Kõrgema NS seaduspärasuste mõjukaks esmauurijaks oli Ivan Pavlov. Erutus- ja pidurdusprotsesside seaduspärane kulgemine ajus: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurtele poolkerade piirkondadele. Nt närviminek, käte värisemine, jalalt jalale tammumine jne. KNS- i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus. a) ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus maksimaalne optimaalse erutustaseme korral b) optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne või tegevus 2. Erutuse kontsentratsioon ühest funktsioonikeskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke piirkonnas
poega", "Lapaduu", "Kaks sammu sissepoole" jne). 9. Rahvatantsud Tants on sünkreetiline rahvaloomingu liik, mis on seotud laulu ja pillimänguga. Tants on ürgne nähtus, selle juured on tagasi viidavad aega, mil inimlikud käitumisviisid polnud veel õieti välja kujunenud. Tantsuks võib nimetada inimese vaimselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi muusika saatel. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja rahvalaule esitades. Rahvatantsu kujundite aluseks on inimese emotsionaalsed ja rütmilised liigutused, ning mitmesuguste tegevuste ja nähtuste jäljendamine (töö, inimeste suhtlemine, tähelepanekud loodusest). Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida
annaabi.ee 
