EESTI RAHVAMUUSIKA
Eesti lõõts on ereda ja
rõõmsa kõlaga, Setumaa traditsiooni kuulub lüürisema tooniga vene tüüpi lõõtspill
karmoska.
Lõõtsameister August Teppo.
Foto: ETMM
Ise helisevad pillid (idiofonid) ja
membrafonid
Nendesse alarühmadesse kuulusid Eestis eelkõige rütmipillid. Idiofonides tekitab heli pill
tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti
vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga.
Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM
Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. Pilli hoitakse avatud suu
juures ja mängitakse teraskeelt sõrmedega näppides. Parmupilli mängiti meelelahutuseks
ning vahel ka tantsu saateks.
Parmupill.
Mängib Ruuben
Kesler, Jõhvi khk.
Foto: P. Parikas,
ETMM
Idiofonide hulka
kuulusid ka
metsloomade
hirmutamiseks
kasutatavad
käristid ja
tirinuiad,
hobuste kellad ja
kuljused, laste
annaabi.ee 
