aastal see tähendab ranged ja ka tööde esitamise tähtaeg oli lühike, jäid paljud kunstnikud protestiks konkursist eemale. Sama aasta suvel kuulutas Riigikantselei välja kolmanda konkursi, milles loomevabadust ei piiratud. 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. II Lipu kasutamise hea tava Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega. Seaduses sätestatud normid on miinimumnõuded Eesti lipu kasutamiseks. See tähendab, et seaduse norme täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud. Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp, seetõttu tuleb seda kohelda austuse ja väärikusega.
1923. aasta konkursile üle 20 kavandi, millest 1924. aasta aprillis valis üldkomisjon välja ühe. Ehkki Riigikogu toetas üldkomisjoni ettepanekut, lihtsustati kavandit ning 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. 6. RIIGIVAPI KASUTAMINE Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi
hertsogi tiitli kasutamisest. (Saare 2006, lk 62) Joonis 4 Taani vapp (Allikas: Vikipeedia 2011) See Eestimaa heraldiline tunnus sai ka 1923. aastal riigivapi konkursil osalenud kunstnikule motivatsiooniks, kui ta kavandas riigivapi kavandi, mis 19. juunil 1925. aastal Riigikogu poolt kinnitati. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. Joonis 4 Eesti vapp (Allikas: Vikipeedia 2011) Haldusmuudatused kajastusid ka siinsete mõisnike organisatsioonis, mille tulemusena senised vasalkonnad reorganiseeriti rüütelkondadeks. Kõigepealt tehti seda Saaremaal ja Eestimaal. Saaremaa rüütelkonnast jäid välja Läänemaa mõisnikud, kes liideti Harju-Viru ja Järva vasallidega Eestimaa rüütelkonnaks. Juba 1561
annaabi.ee 
