TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot
LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR
7. Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada? Taristu - teede ja tänavate, platside struktuur kõvakattega elemendid. Rohestruktuur Hooned on osa linnastruktuurist identiteedi tekitamiseks Tehnovõrkude infrastruktuur / taristu Inimgrupid, kuidas nad midagi kasutavad ja teevad - paigavaim 8. Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes? Rohestruktuur annab linnale oma ilme/näo Tammelinnas tammed, Emajõe sillad ja pargikoridorid 9. Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast? 10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad rekreatsioonialasid peamiselt tervislikel põhjustel nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Rohelus võimaldab inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimetega, lisaks on rohealad seotud tiheasula või inimeste kodukoha
aseesimees nentis veel oma kõnes, et tööjõud on Eestis maksustatud märgatavalt kõrgemalt, kui Ameerika Ühendriikides, Iirimaal, Austraalias või Kanadas. Aastal 2004 13. septembril nimetati Andrus Ansip Meelis Atoneni asemel majandus- ja kommunikatsiooniministriks. Oli ilmselge, et Ansip peaks Tallinnasse kolima, ning seetõttu pidi ta kaks kuud oma tütre juures elama, kuni tal õnnetus osta oma korter. Tema naine Anu ja nooremad tütred jäid elama Tartusse Tammelinnas asuvasse majja. 5 Ansip peaministrina 31 märtsil, 2005 peale Juhan Partsi lahkumist anti Ansipile ülesanne president Arnold Rüütli poolt moodustada valitsus. (Ansipi peaministriks saamist toetas 101-st 53 parlamendiliiget ning 40 oli vastu. Tema ja ministrid pühitseti ametisse järgmisel päeval.) Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa
SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%. Sealjuures on vanapaberi- ja papijäätmete sisaldust keskmisest väiksem linnaosades, kus asuvad valdavalt ahjuküttega majad. Tartu linna elanikel on vanapaberit võimalik viia MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon paberikonteineritesse, keskkonnajaamades ja vanapaberit kokkuostvatesse ettevõtetesse või tellida ,,rohelise koti" teenus. 31.07.2009 seisuga asuvad vanapaberi konteinerid Supilinnas, Tammelinnas (2), Maarjamõisa linnaosas, Karlovas (2), Raadi-Kruusamäe linnaosas ja Ihastes (2). Riiklik jäätmestatistika näitab, et kokku kogutud vanapaberi hulk on aastast-aastasse suurenenud 2007. aastal segaolmejäätmete hulgas 6500 t paberi- ja papijäätmeid. Üle 10 korteriga majadel ja ettevõtetel, kus tekib üle 25 kg vanapaberit nädalas, on kohustus omada vanapaberikonteinerit. Seega on vähenenud segaolmejäätmetega ladestava paberi - ja papijäätmete kogus veelgi. 2
Mille poolest erineb naise agressiivsus mehe omast? Huvitav on fakt, et Venemaal panevad pea 50% kuritegudest toime naised. Kuritegude liigid, kus naised domineerivad, on küll meeste omadest veidi erinevad, kuid protsent on siiski märkimisväärselt suur. Ehk kajastab see muuseas ka rahvuslikku eripära, vene temperamenti. On vist nii, et kui Kopli liinidel pussitab naine meest, siis kuulutatakse see automaatselt joodikute omavaheliseks arveteklaarimiseks. Kui aga sama juhtub kuskil Tartu Tammelinnas, on tõenäoliselt tegu kiremõrvaga. Naiste agressiivsus on nüüdsel ajal menukas teema, näit filmides, ilukirjanduses, kunstis, meelelahutuses ning ka videomängudes. Naisi kujutatakse sageli sarnaselt meestega. Selge, et enamus elusliikide isased on agressiivsemad kui emased, vähemasti on see nähtavam. Vägivallastatistika paljudes riikides näitab, et mehed saadavad korda naistega võrreldes 10kordse määra isikuvastaseid- ja vägivallakuritegusid.
3) Perfekt e täisminevik on liitaeg, kus ühinevad olevikuline seisund ja minevikuline tegevus. Vorm koosneb abiverbist olema ja mineviku partitsiibist. Vaatlushetk langeb kokku kõnehetkega, kuid vaatlushetke seisukohalt võetakse kokku möödunu, minevikuline sündmus, mille täpsem toimumisaeg jääb ebamääraseks. Täisminevik väljendab kestvat olukorda – tegevus on toimunud minevikus ning võib kesta edasi olevikus ja tulevikuski. Nt Ma olen elanud Tammelinnas. Selles klaasis on midagi segatud. Minevikuline sündmus võib kõnehetkel jätkuda, kui sellele viitavad kestust märkivad ajamäärused, nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse.
(paremal). Paljudel 1920. aastate Nõmme korterelamutel on fassaadil väikesed verandataolised eenduvad risaliidid või erkerid (Joonis 1.24 paremal) Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel tsaariaja lõpuga sarnases saksa heimat-stiilist ja juugendist mõjutatud romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas, kus neid võib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nõmmel, mis oli toona eraldi linn, olid mõnevõrra leebemad tuletõrje-eeskirjad kui Tallinnas ja siin ei nõutud kahekorruselisesse kortermajja tingimata kivitrepikoda (paremal). Linnadesse ilmub sel ajal, 1920.1930. aastail, ka sotsiaalehitus ehk nn. linnamajad (Joonis 1.25), linn rajab vaestele või tulekahjus kodu kaotanud inimestele sotsiaalkorterid,