Botaanika Eksam
ekskremente, näritud kohti, auke jne.
Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib
vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed
harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks
karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel
tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või
talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel
seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt
sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede
sees.
Paljunemine
Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi:
*vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes
ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid
oiidid