Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada
ei kasutata ning kus temperatuur püsib kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena 2-7 ° C piires. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ning talvituskolooniad on mõnikord suured, koobastesse võib koguneda kümneid või sadu isendeid. Tiigilendlase arvukus on väike ja see liik on ohus mitmete asjaolude tõttu. Lendlaste elupaigad on hävimas üldise linnastumise tõttu ja üha vähemaks jääb sobivaid talvituspaiku, kus temperatuur säiliks sobivana ja kus poleks inimesi loomi häirimas. Negatiivselt võib mõjuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Lendlaste kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega. Tiigilendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958. Tiigilendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 9. Veelendlane Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir, kelle selg on hele- või
veelendlane (Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), tõmmulendlane 19 (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (Masing, 2001). Nahkhiirte talvitumist on Eestis uuritud pikka aega. Esimene uurimisperiood Eestis jääb aastate vahemikku 1777- 1945. Kuna kõiki nahkhiirte talvituspaiku ei ole kindlaks tehtud, on nende talvitumise uurimine päris keeruline (Masing, 2001). 1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme) Tiigilendlane (Motys dasycneme) on keskmise suuruse ja tiheda pika karvaga, seljapoole pealt pruunikas või kahvatu- hallikaspruun ja siidja läikega. Alapoolel on karv kohati valkjas- kuni kollakas hall (Lisa 3, Foto 1). Üleminek kõhu poolelt seljale on järsk ja silmatorkav (MacDonald, Barrett, 2002). Tiivad on antud liigil pikad ja
annaabi.ee 
