Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised,
Eestis 922 kaitseala, 22% Eesti territooriumist on kaitse all EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud)
oktoobris, kuid rändeliikumine käib peaaegu aasta läbi. Esimesena saabuvad veebruari lõpusvõi märtsi algul künnivaresed ja hõbekajakad, nende järel lõokesed, kiivitajad, kuldnokad jt. Kevade edenedes saabub üha rohkem linde ja liike. Rände kulminatsioon on aprillis ja mai alguses.Viimasena saabuvad päris mai lõpus või isegi juuni alguses aed- roolinnud ja nõlva-lehelinnud. Üldiselt varieerub kevadine saabumise aeg seda vähem, mida kaugemal on linnu talvituspaik. Näiteks rukkiräägu või ööbiku saabumisaega võib ennustada mõnepäevase täpsusega. Liiga vara tulles riskivad linnud oma eluga. Kui olud on väga kehvad, lendavad linnud sageli lõuna poole tagasi. Lindude tagasiränne talvituspaikadesse on tunduvalt keerulisem kui kevadränne ja toimub palju pikema aja jooksul. Paljudel liikidel lahkuvad mittepesitsejad, emased, isased ja pojad eri ajal. Juba juuni algul võivad Eestis tagasirändel olla mittepesitsevad linnud ja liigid, kelle
Ala, Einmanni, Elistvere, Huuksi, Kiltsi, Müüsleri, Paasvere, Palu, Rutikvere, Tammiku, Vatla, Virtsu, Äntu- ka nendes piirkondades on mitmed varem nahkhiirte lemmiktalvituspaikadeks olnud mõisakeldrid neile sobimatuks muutunud. [4] Seega inimtegevus ohustab mitmeti tõmmulendlaste rahulikku talvitumist. Kuna tõmmulendlane ei suuda leida endale talvel toitu ja peab suvel kogutud rasvavarudega talve üle elama, on talle ääretult oluline korralik talvituspaik. Vastasel juhul võib isend surra ja kui isendite suremus suureneb inimtegevuse tõttu, siis satub liigi püsima jäämine peagi suurde ohtu. 2.2. Muud ohutegurid Inimtegevuse mõju võib kujuneda ohtlikuks ka saaki püüdvatele tõmmulendlastele. Uuringud on näidanud, et nahkhiired kasutavad jahipidamisel sarnaseid lainepikkusi , mida tekitavad tuuleturbiinide labad ning seetõttu võivad nad hukkuda või saada vigastada, kui lendavad vastu labasid. Näiteks 2003
esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30 12 m). (Kink 2006) Seal laskub Kaasikvälja paekraavi vesi 54 m kõrguse Ontika panga servast alla. Joa kõrgust on aja jooksul korduvalt mõõdetud ning see on varieerunud 26-32 meetrini.
.............................24 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)...............................................................25 1.3.8 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni).............................................................26 2. MATERJAL JA METOODIKA.............................................................................. 28 2.1 Peeter Suure Merekindlus.................................................................................. 28 2.2 Laagri nahkhiirte talvituspaik.............................................................................29 2.2.1 Pääsküla kaitsepositsiooni asukoht ja rajatised .......................................... 29 2.2.2 Laagri talvituspaiga aluspõhi.......................................................................31 2.2.3 Keskmine õhutemperatuur talvitumisperioodidel 2007/2008 ja 2008/2009 ...............................................................................................................
piirangud sõltuvad konkreetsest alast aja sealsetest tingimustest; kaitse-eeskirjas on kirjas konkreetsel alal kehtivad piirangud. Kaitse-eeskiri (KEK)- konkreetse kaitstava objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb LKS'ile. KEK: tsoneering, seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa, KEK on kaitsealal, püsielupaigal, kaitstaval looduseüksikobjektil. Kaitsekohustuseteatis- teabedokument maaomanikule, teatise objekt: pruunkaru talvituspaik või I kat liigi isendite kasvukoht/elupaik. Hoiuala teatis- looduslike tingimuste muutmine (v.a õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem. Kaitsekorralduskava- kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise tegevusplaan. Elupaiga tegevuskava- koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus.
saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisund. Kaitsealal (v.a reservaadis) või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitsekohustuseteatis: Teabedokument maaomanikule – pruunkaru talvituspaik või I kat liigi isendite kasvukoht/elupaik. Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS või KEK-ga sätestatud kitsenduste loetelu. Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga 20 avastamise teate saamist. Kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama.
tutvustamiseks.( nt. Haanja, Naisaare, Saadjärve, Osmussaar) ; maastikukaitseala- on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa-Suursoo, Emajõe- Suursoo). Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla? Väljaspool kaitseala asuv LKS’i kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav elupaik. (nt. Jõevähi looduslik elupaik; pruunkaru talvituspaik; kaitsealuse taime v seene asukoht, lõhe v jõesilmu kasvukoht jms. ) Kaitseala vööndid: Loodusreservaat:igasugune inimtegevus on keelatud. On looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa-või veeala. Kasutatakse üksnes looduslike protsesse. ; Sihtkaitsevöönd: Kaitseala maa-või veeala Väljakujunennud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluse säilitamine
tutvustamiseks.( nt. Haanja, Naisaare, Saadjärve, Osmussaar) ; maastikukaitseala- on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa-Suursoo, Emajõe- Suursoo). Millised elupaigad käivad püsielupaiga määratluse alla? Väljaspool kaitseala asuv LKS’i kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav elupaik. (nt. Jõevähi looduslik elupaik; pruunkaru talvituspaik; kaitsealuse taime v seene asukoht, lõhe v jõesilmu kasvukoht jms. ) Kaitseala vööndid: Loodusreservaat:igasugune inimtegevus on keelatud. On looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa-või veeala. Kasutatakse üksnes looduslike protsesse. ; Sihtkaitsevöönd: Kaitseala maa-või veeala Väljakujunennud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluse säilitamine
annaabi.ee 
