Isased rästikud saavad suguküpsesk nelja aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikkused. Emased rästikud saavad suguküpseks viie aastaselt, kui nad on juba 50 cm pikkused. Rästikute eluiga kestab 14-15 aastat. Kui pojan on veel väikesed, siis on nad enamasti roosakat, lillakat värvi. 7 TALVEUNI Septembrist aprillini välja magavad rästiklased talveund. Nad magavad 0,4-2 meetri sügavusel maapinnast. Rästiklased on harjunud talvitamiseks kasutama näriliste urge või heinahunnikute alust pinnast, kus temperatuur ei lane alla 2-4ºC. Rästikud on harjunud kasutama ühetsid ja samu pesapaiku talvitamiseks. Mõnikord vahetavad nad talvitumispaika. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes ja samas urus talveund. Harva on rästikute urus ka vaskuss. 8 OHUSTATUS JA KAITSE Rästiklaste vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkurid ja mõned linnud. Kui rästiku
Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks
looduslikust materjalist rajatised, mis on reguleeritava veereziimiga. Tiigi kuju ja suurus 5 oleneb tema kasutamise otstarbest. Basseinid võivad olla betoonist, puidust või muldne. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid
tagaksid võimalikult väikese kaalulise ja arvulise kao. Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, mis on reguleeritava veereziimiga. Tiigi kuju ja suurus oleneb tema kasutamise otstarbest. Basseinid võivad olla betoonist, puidust või muldne. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Praegu kasutatakse eestis kasvusumpasid maimude lühiajaliseks hoidmiseks. Sumbad on valmistatud teras või kapronvõrgust. Kaheksakümnendatel aastatel kasutati kasvusumpasid hüdroelektrijaamade veehoidlates. (Martin, 2009) Kasutatud kirjandus: 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm] 2. Wikipedia. 2012. Karpkala [http://et.wikipedia.org/wiki/Karpkala] 3. Martin, R. 2009. Karpkalakasvatus 1. osa
Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. 3. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks
Kui tahetakse jätta mesilased metsa ka talvituma, siis oleks tarvilik valida koht, mis on kuiv, päike paistaks peale ning jätkuks ka varakevadist korjet. Veel tuleks üle vaadata tarude seisukord ning lennuavade suurus, kuna tarusse võivad sisse pugemist himustada hiired ja rotid ning nugised, kes sööksid taru koheselt täiesti tühjaks. Iga koht talvitumiseks ei sobi, sest paljudes kohtades käivad ringi veel karud, kes rüüstavad tarusid, samuti võivad talvitamiseks metsa jäätud tarusid ohustada ka pahade kavatsustega inimesed. KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli anda ettekujutus mesilaste pidamisega kaasnevatest probleemidest. Referaadi lõppsiht on täidetud ja on leitud ning lahti seletatud mõningased mesindusega kaasnevad muret tekitavad aspektid. Eesmärgi täideviimiseks tutvusin Maalehe artikliga mesinduse kohta ning Eesti Mesinike Liidu materjalidega, mis olid Internetis vabalt kättesaadavad. Selgus, et kliima on
Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 Ha) ja sügavamad(1-2m). talvitustiigid on pikad, kitsad ja (2-3m) sügavad. 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodiks ja talvitamiseks. Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab eesti oludes 150- 180 päeva. Ja ülejäänud aastast on ta hoidlas või talvitustiigis, kus ta pigem kõhnub. Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed. ,,künnavad põhja". Piiravad veetaimestikuu kasvu. Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt 2,5 kg raskustena. Eluiga 45-40 aastat. Kalakasvanduses toimib tsükkel-
Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks
Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. Täiesüsteemne kasvandus *Täiesüsteemses kasvanduses on tavaliselt sugukalatiigid sugu- ja asenduskalade suviseks pidamiseks, I järgu kasvutiigid kalade kasvatamiseks sama suvisteks, II järgu kasvutiigid kahesuvise kala kasvatamiseks, tootmistiigid kauba kala (kolmesuvise kala) kasvatamiseks ning talvitustiigid sugu- ja asendus kalade, samasuviste ja kahesuviste kalade talvitamiseks. *Juhul kui kasvandus toob korduvalt sisse asustusmaterjali teistest riikidest ja kasvandustest, on vaja pidada ka sõltumatu veevarustusega karantiinitiike, kus sissetoodud kalu hoitakse seni, kuni on selge, et pole kaasa toodud nakkushaigusi. *Erinevate tiikide osatähtsus täiesüsteemses kasvanduses, kus kasvatatakse asustuskalu ainult oma tarbeks Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast) kolmesuvise kasvutsükli puhul
veega täielikult või vajadusel. 50 Täiesüsteemne kasvandus Täiesüsteemses kasvanduses on tavaliselt sugukalatiigid sugu- ja asenduskalade suviseks pidamiseks, I järgu kasvutiigid kalade kasvatamiseks sama suvisteks, II järgu kasvutiigid kahesuvise kala kasvatamiseks, tootmistiigid kauba kala (kolmesuvise kala) kasvatamiseks ning talvitustiigid sugu- ja asendus kalade, samasuviste ja kahesuviste kalade talvitamiseks. Juhul kui kasvandus toob korduvalt sisse asustusmaterjali teistest riikidest ja kasvandustest, on vaja pidada ka sõltumatu veevarustusega karantiinitiike, kus sissetoodud kalu hoitakse seni, kuni on selge, et pole kaasa toodud nakkushaigusi. Erinevate tiikide osatähtsus täiesüsteemses kasvanduses, kus kasvatatakse asustuskalu ainult oma tarbeks 51 52 Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast)
Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada.) 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Algab kevadel mais-juuns sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodiks ja talvitamiseks. Kasvuperiood, kus kala võtab kaalus juurde 150-180 päeva. Ülejäänud osa aastas 180-210 päeva on karpkala talvitustiigis või hoidlas. Seal ta juurde ei võta, pigem kõhnub. Täiesüsteemses kasvanduses kestab kaubakala tootmise tsükkel kolm kasvuperioodi ja kaks talvitamist. Müügikõlblikuks (üle 1 kg raskuseks) saab kala kolmanda kasvusuve lõpuks. Selle aja vältel paigutatakse kalad ümber, s.o püütakse välja ja asustatakse talvitus- või suvetiiki 6–7 korda.
Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel
15 mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Tõenäoliselt on see ala tänapäeva Newfoundland, kuigi arvatakse ka, et selline avastus tehti kusagil Massachusettsis, kus metsviinapuu tõepoolest kasvab. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Leif karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt Islandi saagadele leidis viimane teadaolev skandinaavlaste reis Uude Maailma aset aastail
annaabi.ee 
