ees aru andma. Olukorra lahendab Inger sellega, et vestleb Urve emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas, kuigi viimane teda mitu korda vihjamisi üritas kutsuda. Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis ta oma abiturientidega suusamatkal. Matk ise ei olnud suurem asi sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt
Olukorra lahendab Inger sellega, et vestleb Urve emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas, kuigi viimane teda mitu korda vihjamisi üritas kutsuda. Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis ta oma abiturientidega suusamatkal. Matk ise ei olnud suurem asi sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt