Võrtsjärv
hapnikupuudusse ning surevad.
11
Teadlased, ning nende poolt avaldatud teadustööd kinnitavad probleemi olemasolu
ökoloogilisest seisukohast. Lisaks tunnetavad probleemi kohalikud elanikud, kelle
elatusallikaks järv on, samuti turismiettevõtjad, kelle pakkumine sõltub tegevustest järvel.
Angerjas on kohaliku kaluri peamine sissetulek. Talve tulles siuglevad angerjad saba ees
põhjamutta ja langevad seal, vaid pead välja jättes, talveunesarnasesse letargiasse.
Sellises
olekus ei suuda angerjas külmumist hästi ära tabada. Hapnikuvaesust talub angerjas
muidu
üsna hästi, aga ühel hetkel jääb veekiht liiga õhukeseks ja siis saab hapnik seal kiiresti
otsa.
On väga raske hinnata, kui suur osa angerjatest põhjani külmuval alal talvitudes hukkub.
Ainsa pidepunkti leiab selles osas kümne aasta tagusest ajast, mil Võrtsjärve jää- ja
veeolud
olid peaaegu samasugused kui 2006nda aasta suvel. Limnoloogiakeskuse teadlaste
hinnangul
annaabi.ee 
