Pasknääri eluviis
Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid
hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine
ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest
toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat
silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid
see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad
kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt.
Vaenlased. looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal
ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi.
Pasknääre on ka toiduks tarvitatud: Saksamaal on jahimehed teinud pasknäärisuppi.
Elukoht. Peaaegu kogu Põhja-Aafrika ja Euraasias elutsev vareslane. Pasknääre ehk
pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes
annaabi.ee 
