Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar
vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust
õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline.
Kuid varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on
tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks
algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike
puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil
maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mõistlik koguda mitte tüvesse auku puurides, vaid
oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtraoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage
nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda
kuni liiter magusat vahtranestet päevas.
4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu.
annaabi.ee 
