Saagikas, talvekindel. Haigustele võrdlemisi vastupidav. KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD 8-1 Vaccinium hybrida 'North Blue' 2011k Marjad valmivad alates augustist. Väga hea saagikusega. Viljad on
Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’ Vili Vili suur,ümmargune, lillakaspunane, kinnisevõitu luuseemnega. Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks Valmimisaeg Hilisepoolne, valmib alates septembri keskpaigast Tolmuandja `Emma Lepermann` Märkused Puu tugeva kasvuga, saagikas, rahuldava talvekindlusega ’Emma Leppermann’ Vili Suur, roosakas, lahtise luuseemnega. Keskpärase magushapu maitsega. Kompotiks väga hea Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpus) Tolmuandja Isetolmleja ja üks paremaid tolmuandjaid teistele sortidele. Tema saagikust suurendavad `Edinburgh` ja `Ave` Märkused Hilisevõitu kandealgusega, kuid saagikas, talvekindlus keskmine ’Jubileum’ (2. puul koor vigastatud)
põllupinnast. Kultiveeritavad põldheina vormid on 2-4 aastase kestusega. Metsikult esinev taim on vatsupidav ja vähenõudlik, kuid varane ja vähese saagiga, mistõttu ta sobib üksnes kestvale niidule. Soovitatav hiline põldristikheina sort on talvekindlam, sest ta juurkond on tugevam ja paneb enam vastu rebenemisele kevadel mulla korduval külmumisel ja sulamisel. Ta annab esimese suurema saagi, ädalakasv on aga väike ja on levinud enam põhjamail. Varane põldristikhein on nõrgema talvekindlusega. Ta ädalakasv on tugev. Ädal, samuti ka külviaasta noor ristikhein läheb õitsema. Põldristikheinale sobib enam niiske liivsavi- ja saviliiv-muld, kerged liivmullad on ebasoodsad, sest taim on tundlik põua vastu. Sage põldristikheina kordumine samal põllul võib esile kutsuda ristikheina väsimuse, mistõttu ristik enam hästi ei kasva. Seepärast tuleb külvata ristikheina mitte enne 4 aastat, veelgi kindlam 6 aasta järel. Sageli hukkub Eestis risikhein vähktõve tõttu
Tõene 3. Talul on maa olemas ja soov rajada vaarikaistandus, kuid pole vaarikaistikuid. Püüdke internetist leida vastused järgmistele küsimustele: Kust vaarikaistikuid muretseda? Kas Eestis on sobiva istutusmaterjali tootjaid? (3) Istikud tuleks muretseda mõnest tunnustatud puukoolist, nt Juhani Puukool, Kristiine Aiakeskus, Calmia Istikuäri. Milliseid sorte valida? Millised sordiomadused on kõige olulisemad? Meie karmides kliima oludes tuleks valida hea talvekindlusega sort. Meil võib kasvatada maasikvaarikat, harilikku vaarikat, läänevaarikat ja vaarika ning pampli ristandeid ehk nt Boisenberryt. 4. Põllumajanduse intensiivistamise tagajärjed ei pruugi avalduda kohe. Pildil on kujutatud ühte intensiivse põllumajanduse tagajärjel toimunud keskkonnakatastroofi. a) Mis olid selle katastroofi tekkepõhjused? Suurtele tasandikele rajati hiigelpõlde, tuul kandis kuiva ja lahtise mullakihi minema ja tekkisid suured tolmutormid.
´Auksis´ poolvari Õunapuu ´Majoru Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ Saldais´ ´Majoru Saldais´ poolvari 3.1 Viljapuud ja põõsad Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’) Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea talvekindlusega ning vastupdiav haigustele. Läti sort. Õunapuu ’Auksis’ (Malus domestica ’Auksis’) Laiümar, punase kattevärvusega, kohati rohekas vili. Hapumagus, mahlane ja hea maitsega. Valmib septembri esimesel poolel. Varaviljuv, saagikas ja talvekindel. Hapukirsipuu ’Shokoladnitsa’ (Prunus cerasus ’Shokoladnitsa’) Keskmise suurusega, tumepunane, mahlane, hapukasmagus vili. Valmimisaeg juuli lõpus. Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja.
Kõik meil kasvatamiseks soovitatud astelpajusordid aretati Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli Botaanikaaias. Parimad astelpaju sordid: 'Botanitseskaja' tuntuim sort meie suuremates istandikes. Lehed suured, siledad, läikivad ja dekoratiivsed. Vähem astlaid. Viljad keskmise suurusega, ovaalsed ja kollased, eralduvad suhteliselt kergesti ning kuivalt. Viljakest tugev, viljaliha mahlakas, hapu ja meeldiva aroomiga. 'Trofimovskaja' võrdlemisi astlaline, meil küllalt hea talvekindlusega. Viljad suured, ovaalsed kollakasoranzid ning tiheda kestaga. Viljaliha mahlane, hapukas, nõrga aroomiga, meeldiva maitsega. Väga maitsvate viljadega sort, sobib hästi külmutamiseks. 'Avgustinka' nõrgalt astlaline, lehed suured, viljad väheldased, punakasoranzid ning tugevasti võrsele kinnitunud. Vilja alusel punased täpid. 'Otradnaja' viljad väheldased, ümmargused ning kinnituvad tugevasti võrsele. Viljakest õhuke ja punakasoranz, särav
Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal. Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune Sorditüüp: alushein. Kasutus: Ilumuru rajamiseks nii päikesepaistelisele kui poolvarjulisele alale. Komponent pikaajaliste karjamaade seemnesegus rohukamara tihendamiseks ja tugevdamiseks.
4,5-5,5) mulda. Ei talu seisvat pinnavett. Soovitatav taimevahe 0,6-1,0 m, reavahe 1,5-2,5 m. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Northcountry´ – Soovitussort. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad töötlemiseks. Taim 45-80 cm kõrgune, laiuvapoolne. Õitsemine algab mai lõpus. Viljad keskmise suurusega (0,8-1 g), hapukasmagusad. Saak taime kohta 0,9-2 kg. Isetolmleja, kuid saagikuse suurendamiseks kasvatada eri sorte. Senistel andmetel hea talvekindlusega. Eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, kerget happelist (pH 4,5-5,5) mulda. Ei talu seisvat pinnavett. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Tumma´ – Viljad on peaaegu mustad, meeldiva maitsega. Põõsas kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maa ligi hoidev), talvele vastupidav, haiguse- ja kahjurivaba, saagikas. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes.
Roosisordid • ‘Leonardo da Vinci’ – tumeroosa, tiheda neljaosalise rosettõiega, talvekindlus rahuldav • ‘Orange Triumph’ – väikseõieline (20- 60 õit kobaras!!!) karmiinpunane. Talvitub hästi. Ajalooline tipparetis! • ‘Sexy Rexy’- ülirikkalikult õitsev heleroosa peenraroos, hea talvitumisega Roosisordid • Pinnakatteroosid – ‘Aspirin’ – Valgeõieline pinnakatja. Lehed nahksed, terved, läikivad, hea talvekindlusega. ADR sertifikaat. • ‘Gärtnerfreude’ – õied violetjaspunased, 15-40 kaupa kobaras, ADR • ‘Lumivalgeke’ – laiuva kasvuga polüantroos, väiksed valged õied tihedates kobarates, meeldiva lõhnaga. Väga hinnatud vana Eesti päritolu roos jne Mullastik ja väetamine • Enamik muldi sobib rooside kasvatamiseks. Enim sobib 35-45 cm paksune kohev huumusrikas aiamuld, pH 5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri parandamisega kohaldada roosidele. Ei
kohas kasvatamiseks. Täisvarjus kasvades on nad sama head kui ereda päikse käes. Paremini edeneb päikselises kohas viljakal ja niiskel mullal. HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED- PÄEVALIILIA • Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed, kellukesekujulised, vaarikavärvi, koondunud õrnadel vartel pööristesse. Õitseb juuni- august, 60- 90 päeva. • Kasvab hästi kiviktaimlas, päikese käes kuid tuulevaikses kohas. Leplikult kasvab
250kg/ha mitme niitelisele heinamaale. Toorproteiini sisaldus läheb üle 50 % siis loomadele kahjulik. Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada. Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda. Segu karjamaa ja heinamaa seemned. Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades. Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui samad liigid kooskülvis. On vastupidavamad kahjustustele ja haigustele. Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes. Segus täiendavad üksteist loomadel: varustavad loomi mitmekülgse toitainetega, taimed eri nõuetega mulla suhtes kasulik on liblikõielisi ja kõrrelisi koos kasvatada. Liblik- juur sügavas mulla, kõrrelistel juured
tühikud). kui taimik kasvab sügisel liiga kõrgeks niita 10-12 cm kõrguselt (haljasmassiks), võimalik ka kergelt karjatada. niita ei tohiks sept. esimeses pooles ja sept. Keskel. kattevilja kasutamisel koristada kattevili võimalikult vara, põhk põllult kindlasti koristada. kevadised hooldusvõtted - v.t niitude ja karjamaade hooldamine Seemnesegude koostamine: Heintaimede segukülvid on parema söödavusega, parema talvekindlusega, saak aasta lõikes on ühtlasem, haiguste ja kahjurite levik on takistatud, mulla toitainete kasutamine on ühtlasem, taimede eluiga pikeneb Segude koostis oleneb mullastikust, niiskusoludest, kasutusotstarbest, loomaliigist, kellele söödetakse Niidusegus peam. on pealisheinad (juurmisi lehti vähe saab suurema osa kätte). peaks olema üks domineeriv liik (niiteaeg!) ja 3-5 "saatjat" liiki. tüüpilised niidutaimed on ohtetu püsikluste, päideroog, timut, galeega. Ka lutsern, pun
annaabi.ee 
