(eriti püstja kasvukujuga sorte) senisest enam kasutada erinevatesse profiilidesse pöetud hekkideks, aga ka täiesti tavaliseks pöetud piirdehekiks asulaaedades (kuid mitte seal, kus teda ohustab tänavasool). Sageli on raske leida kärpimist taluvat, tihedat madalat liiki barokkaedadesse jugapuu on ka selleks igati sobiv. Jugapuuhekkide rajamist on seni pärssinud tema vähene tuntus hekitaimena, istikute suhteliselt kõrge hind ning teda ei ole peetud piisavalt talvekindlaks. Tuleb tõdeda, et väga karmidel talvedel võibki jugapuu saada külmakahjustusi, nii nagu see juhtus ka 2003.a. talvel. Et ta on aga niivõrd hea regenereerumisvõimega, taastub hekk peatselt. Jugapuust sobib rajada ka kalmistuhekkisid, kuna ta suudab kasvada varjus tavaliselt aga ongi hauaplatsid varjatud põlispuude poolt. Teiselt poolt aga väldib turbe all kasvatamine ka võimalikke külmakahjustusi. Silmas peab
keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber talvetingimustele. Enne talve läbivad võrsed mitu arengufaasi. Esialgu on nad puitumata, rakud nõrgalt diferentseerunud ja varuained neisse ei kogune. Järgmises faasis on rakud poolpuitunud, nad diferentseeruvad ja neisse hakkab kogunema varuaineid. Pärast seda võrsed puituvad ja muutuvad talvekindlaks. Puittaimedel on oluline lõpetada kasv õigel ajal, sest mida pikem on varuainete kogumise periood, seda talvekindlamad on võrsed. Talveks valmistumine algab kasvu lõppedes ja kestab lehtede varisemiseni. Kui temperatuur langeb alla 5º C, hakkab tärklis rakkudes muutuma suhkruks. See faas kulgeb intensiivselt, kui ilmad on kuivad ja päikesepaistelised. Pärast lehtede varisemist jätkub tärklise muutumine suhkruks ja tõuseb rakumahla kontsentratsioon
annaabi.ee 
