1000 tera mass. Rukki 1000 tera mass peab olema vähemalt 26..28g. Rukki kvaliteedi tagamine 1) Valida kasvatamiseks stabiilse laangemisarvuga sort. 2) Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või pk- väetisi külvieelsel mullahariisel 3) Koristusega ei tohiks viivitada pärast vajalikuküpsuse saabumist. 4) Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest 5) Talvekahjustuste vältimiseks tuleb kälvata puhitud seemnetega. Oder Niiskus. Maksimaalselt kuni 14%, soovitavalt 13%. Linnaseoder 11,5...14% Prügisus. Maksimaalselt 2%, õlleodral 0,5%. Teralisandid. Teravilja võõrliike võib esineda kuni 5%, linnaseodral ei tohi olla teralisandeid Üle 1%. Peenterade hulk. Peenteradcon terad, mis läbivad 2,2x 20mm suuruste avadega sõela. Peenteri võib olla maksimaalselt 6%. Linaodras ei või olla peenteri mis läbivad
Augustis näpistada vaid latvu, et soodustada uute võrsete tekkimist. Teisel kasvuaastal hakkab taim õitsema ja siis lõigata võrseid, kui ülemised õied on veel kinni, aga alumised puhkenud. Lõigata puitunud osani +1-2 cm. Sel ajal on taimes kõige rohkem toimeaineid. Ühel kohal kasvab lavendel vähemalt 10 aastat, seepärast tuleb 5. aastal põõsast noorendada ja kevadel või augusti alul kaks kolmandikku tagasi lõigata. Igakevadine talvekahjustuste tagasilõikamine mõjub taimele hästi ja paneb jõulisemalt kasvama. Õiesaak on umbes 300g/m² ja sellest jääb pärast kuivamist alles 1/10, so 30g. Kuid kasutada kõlbavad ka lehed. Lavendlit tuleb kuivata kiiresti +30°C juures. 5. SORDID Intensiivselt lõhnav sort ´Hidcote Blue´ jääb vaid 30 cm kõrguseks, ta õitseb vara, õied on erksalt lillakassinised. ´Hidcote Pink´ ja ´Loddon Pink´ on roosade õitega, ´Grappenhall´ ja
kuid parim viljastumisaeg on siiski 3.-4. päeval pärast emasõite puhkemist. Viljade arengus on kaks intensiivse kasvu perioodi, esimene juuli esimesel poolel, teine augustis, seega ei tohiks viljade koristamisega kiirustada. Soojal sügisel võivad tolmukad liiga valmis areneda ja kui järgneb külm talv, siis juhtub, et kevadel pole isastaimed suutelised talvekahjustuste tõttu piisavalt tolmeldama. Viljade koristamine toimub umbes ajavahemikus 20. augustist 30. septembrini. 2 Võra kujundamine Nooremaid taimi tuleks kindlasti kärpida, et saada madalam, kompaktsem ja hästi argneva võraga põõsas.Vanemaid viljakandvaid põõsaid võib lõigata kahel erineval viisil:
sealt kiiremini ära, põhjustades sageli kahjulikku erosiooni, kasvuperioodil kannatavad põõsad mulla- ja õhuniiskuse järskude muutuste all ning mehhaniseeritud mullaharimine on raskendatud. Ei sobi ka madalikud, nõod ja reljeefi alumine osa, sest mulla- ja põhjavee tingimused on seal tavaliselt ebasoodsad, öösiti esinev tugev kaste ja udud soodustavad seenhaiguste levikut, õitsemisperioodil kahjustavad õisi öökülmad ning ka talvekahjustuste oht on suurem. Karusmarjale sobivad 2-3°-se ida-, lõuna- ja lääne suunalise kallakuga lohkudeta tasandikud. Kui karusmarja kasvatatakse koos teiste marjakultuuridega, paigutatakse ta kui põuakindlam kultuur reljeefi ülemisele osale.Karusmarjakasvatuse intensiivistamise huvides tuleb nii koduaedades kui ka suuristandikes eelistada põõsaste tihendatud asetust ridades 0,5-1,0m. Mullastiku suhtes on karusmari üldiselt vähenõudlik. Karusmarja on meie vabariigis edukalt viljeletud nii
talinisutaimed taluvad külma -20...-25°C. Idanemisest tera valmimiseni vajab talinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10o C) summat 1400...1500°C. Talinisu juurestik on rukki omast nõrgem mistõttu peavad toitained ja vesi olema paremini kättesaadavad. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 450...500. Saaki määrava tähtsusega on niiskuse olemasolu kevadise kasvu algusest loomiseni. Talinisu on rukkist tundlikum talvekahjustuste ning taimehaiguste suhtes, seetõttu peaks nisupõld olema väikese kallakuga, et kevadel sulavesi kiirelt eemalduks ja ei moodustaks jääkatet. Samuti on tähele pandud, et tuulte eest kaitstud põllud, kus lumikate paremini püsib, on talinisule talvitumiseks soodsamad. Talinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks
Profülaktiline umbrohutõrje · Puhas ja kvaliteetne külvis Saavutatakse seemne puhastamise ja sorteerimisega. Kvaliteetse külvise saamiseks on vajalik, et seemnepõllud hoitakse puhtad. · Idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine. Põllu äärtes on umbrohtusid rohkem kui põllu keskel · Tühikute kaotamine. Tühikud võivad tekkida seal, kus pinnavesi on püsinud pikemat aega, samuti talvekahjustuste tõttu. · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Multsid takistavad juurumbrohtude kasvamist ja seemned ei saa idaneda Survetõrje Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine. Kui väetisi on kasutatud õigesti, nii et see paneb kultuurtaimed lopsakalt kasvama, on see survetõrje võte · Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette, pääsevad mõjule ja avaldavad survet hiljem tärkavale umbrohule
väetatud -kasvuaegne äestamine ei ole soovitav - määrib rohtu -äestada 2 korda risti (karjamaaäke) -äestada ei tohi üleskerkinud taimedega karjamaad -rullimine -muldadel kus esineb taimede üleskergitamist raskemad ja tur- vastunud mullad -aedade, karjateede korrashoid -joogikohtade korrashoid vältida mullale tallamist -heintaimede pealekülv - talvekahjustuste v.m.s. puhul -kevadel võimalikult vara et ei jääks kuiva kätte -tugevalt äestada Väetamine -tähtsaim element on lämmastik -suuresaagiline karjamaa omastab aastas kokku umbes 200 kg/ha lämmastikku (mullavarudest 30-60 kg/ha) -karjamaadel, kus liblikõielisi on üle 30% - N-väetist reeglina vaja ei ole; kui liblikõielisi on 15-30%, võiks N norm olla 70-90 kg/ha juunis-juulis